Prantsusmaa rüüstatud poed ootavad hüvitise tingimusi

Emmanuel Macron ütles pühapäeva õhtul Prantsusmaa kaupmeestele, et nad ei jää laupäevaste rüüstamiste järel üksi. Ta ei nimetanud hüvitise suurust, saajate ringi ega maksetähtaega (Élysée). Jaekaubandusliidu hinnangul ulatub kahju umbes 1 500 ettevõttes mitmesaja miljoni euroni. Kuni valitsus lubadust täpsustab, jääb arve rüüstatute kanda (Le Monde).

Kes praegu kahju kannab

Kahjusumma hinnangu esitas jaekaubandusliidu juht Alexandre Bompard, kelle sõnul on täpseks arvutuseks veel vara. See on ettevõtjate sektori hinnang, mitte riigi või kindlustusandjate kontrollitud kogusumma. Rüüstatud kaupmehe jaoks, kelle poeaknad on puruks löödud ja riiulid tühjaks tehtud, on sellel vahe: hinnang ei tähenda, et keegi oleks nõustunud kahju hüvitama.

Kaupmehed pole ainsad, kes kulusid kannavad. Kahju katavad ka linnavalitsused: tuli kahjustas Limoges'i raekoda rängalt. Samal ajal osales enamik meeleavaldajaid üle riigi rahumeelsetel marssidel ja vägivald koondus üksikutesse paikadesse (Reuters).

Siseministeeriumi andmed näitavad sündmuste ulatust. Ministeeriumi teatel peeti 17. oktoobril kinni 2 397 inimest ning vigastada sai 997 politseinikku ja sandarmi, neist seitse raskelt (La Provence). Kinnipidamine ei tähenda süüdistuse esitamist ning vigastatute arv hõlmab ainult korrakaitsjaid. Rüüstajaid oli palju vähem kui marssijaid ja Macron käsitles neid oma kõnes eraldi.

Kes saab kõne makseteks muuta

Macron andis kolm lubadust: võtta vara lõhkujad vastutusele, aidata ettevõtteid ja kuulata rahumeelseid meeleavaldajaid (Élysée). Abi üksikasju ei hakanud president ise paika panema. Edasise korralduse jättis ta peaminister Sébastien Lecornu ülesandeks. Lecornu juhib 19. oktoobril kriisikohtumist.

Seal saab esimest korda selguda hüvitise suurus, saajate ring ja maksetähtaeg. Tingimused saavad paika panna Lecornu valitsusliikmed. Kui abi jaoks tuleb eraldada uut raha, peab valitsus arvestama parlamendiga, mis on Lecornu 2027. aasta eelarve pärast juba lõhenenud. See seos tuleneb ajastusest, kuid eelarvevaidlus on tegelik ja algas enne nädalavahetust.

Koolide ümber toimuv näitab, kui sügav see vaidlus on. Õpilased olid koole juba nädalaid blokeerinud ja peaministri varasemad lubadused proteste ei lõpetanud (Reuters). Protestijate sihtmärk oli eelarve ise.

Le Monde kirjutas 1. oktoobril, et kava suurendab hariduskulutusi, kuid kaotab samal ajal 1 588 õpetajakohta (Le Monde). Haridusminister Édouard Geffray põhjendab koondamisi õpilaste arvu vähenemisega. Pühapäevases kõnes ei pakkunud Macron koolide, palkade, kütuse ega avalike teenuste kohta midagi uut. Tänavatele toonud nõudmised ja rüüstamise järel tekkinud arve tuleb nüüd lahendada samal valitsusel.

Nädalavahetus, eri nõudmised

Nagu me toona kirjutasime, polnud Prantsusmaa ainus riik, kus laupäeval rahutusi puhkes (To Brief). Lähemalt vaadates ilmneb, et tegu oli eri vaidlustega, mitte ühe ühise kampaaniaga. Milanos nimetasid „Italia in Piazza“ marsside korraldajad eeskujuks Prantsusmaad. Kokkupõrkeid puhkes ka Bolognas ja Torinos (RaiNews). Brüsselis tekitasid meeleavalduse äärealadel märatsenud inimesed suurt kahju (BX1).

Hispaania protestil on teine põhjus. Madridis Puerta del Soli väljakul on 26. septembrist kestnud laager, millega nõutakse madalamat üüri ja väljatõstmiste lõpetamist (EFE). Kõik need protestid on suunatud oma riigi või linna valitsuse vastu ning Brüsselis neid lahendada ei saa.

Prantsusmaal sõltub järgmine samm Lecornu kriisikohtumisest. Macron andis kaupmeestele kinnituse, et nad ei jää üksi. Nüüd peavad peaminister ja ministrid ütlema, kui suur hüvitis on, kes seda saab ja millal makstakse. Seni jääb laupäeval tekitatud kahju rüüstatud poodide kanda.