Prantsusmaa tagasilükatud maksukava naaseb teisipäeval täiskokku

Prantsusmaa Rahvusassamblee rahanduskomisjon lükkas reedel, 9. oktoobril, 2027. aasta eelarve tulude osa tagasi: poolt oli 3 saadikut, vastu 31 ja erapooletuks jäi 2 (LCP, Assemblée nationale). Hääletus seadust ei muutnud. Põhiseaduse artikli 42 järgi arutab täiskogu valitsuse algset eelnõu, mitte komisjonis muudetud versiooni (Légifrance). Seega jõuab peaminister Sébastien Lecornu maksukava sel nädalal täiskogu arutelu alguseks sinna muutmata kujul.

Rahanduskomisjon on saadikute väiksem rühm, kes vaatab eelarve enne täiskogu arutelu läbi. Komisjon muutis kolme päeva jooksul eelnõu tulude poolt, seejärel lükkas muudatustega versiooni tagasi. Seda toetas üksnes president Emmanuel Macroni erakond Ensemble pour la République. Ülejäänud saadikud jagunesid vastupidistel põhjustel: ühed olid valitsuse maksude, teised komisjoni lisatud muudatuste vastu (Franceinfo). Nagu reedeses loos selgitasime, tähendasid vastuhääled keeldumist, mitte toetust mõnele teisele eelarvele.

Kellele valitsuse maksud mõjuksid

Esimene vaidlusalune meede puudutab pensionäre. Pensionärid arvavad maksustatavast tulust maha 10% pensionist, kuid mahaarvamisel on leibkonna kohta ülempiir. Valitsus tahab seda langetada 4 439 eurolt 3 000 eurole. See suurendaks maksustatavat tulu leibkondadel, kelle mahaarvamine ületab uue piiri, praktikas suurema pensioniga peredel. Valitsuse hinnangul tooks muudatus riigieelarvesse umbes 1,4 mld € (muudatusettepanek I-CF196).

Teine meede puudutab haiguse või vigastuse tõttu töölt eemal olevaid inimesi. Teatud pikaajalise haiguse hüvitist saavatel töötajatel tuleks maksta poolelt hüvitiselt tulumaksu. Tööõnnetuses kannatanud maksaksid maksu suuremalt osalt hüvitisest. Eelnõus hinnati meetme tuluks 963 mln € (Capital).

Komisjon jättis mõlemad meetmed välja, kuid see ei muuda valitsuse eelnõu. Mõlemad on valitsuse tekstis alles ning nende eemaldamiseks on vaja täiskogus uut hääletust.

Ministrite hinnangul suurendaksid komisjoni muudatused kokku eelarvepuudujääki. Riigieelarve eest vastutav minister David Amiel hindab lisakulu valitsuse eelnõuga võrreldes 8 mld eurole (Le Figaro). Komisjoni eelarve eest vastutav raportöör Philippe Juvin erakonnast Les Républicains hindab seda 9,6 mld eurole. Tema hinnangul jääks puudujääk siis 5,35–5,4% juurde, mitte valitsuse seatud 5% sihi tasemele (Capital).

Avaldatud arvutused ei selgita, miks need kaks hinnangut erinevad. Mõlemad käivad ka muudatuste paketi kohta, mida enam olemas pole. Lisakulu tekib vaid juhul, kui saadikud need muudatused uuesti vastu võtavad.

Mida otsustab 20. oktoobri hääletus

Eelnõu 3210 arutelu algab teisipäeval, 13. oktoobril. Tulude osa hääletus on kavandatud 20. oktoobrile (Rahvusassamblee eelnõu toimik). Kui täiskogu selle osa tagasi lükkab, loetakse eelarveseaduse järgi kogu eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükatuks ja kulude arutamiseni ei jõuta (eelarveraamistiku seadus).

Sotsialistid on ähvardanud esitada ettepaneku eelnõu enne sisulise arutelu algust tagasi lükata. Sellise ettepaneku üle hääletataks enne arutelu (Le Monde). Les Républicains nõuab suuremaid kulukärpeid, kuid on vastu pensionäridelt rohkem võtmisele. Seetõttu ei toeta erakond pensionide mahaarvamise ülempiiri langetamist.

Kui parlament otsust ei langeta, lubab põhiseaduse artikkel 47 valitsusel eelarve määrusega jõustada, kuid alles pärast 70 päeva möödumist (Légifrance). Majandusminister Roland Lescure ütles pühapäeval, et eelistaks seda võimalust vältida, kuid nimetas seda „kaitsepiirdeks“ (La Croix).

EL ei vali Prantsusmaa makse, kuid seab eelarvepoliitikale raami. Prantsusmaa suhtes kehtib ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlus, mida rakendatakse riikide puhul, kelle puudujääk ületab 3% SKP-st. Menetlus kohustab valitsust järgima kokkulepitud kava puudujäägi vähendamiseks (ELi Nõukogu). 8. oktoobril kutsusid euroala rahandusministrid Pariisi üles eelarvet vastu võtma, et investoreid rahustada (Reuters).

Reedene hääletus näitas häälte suurest vahest vähem, kui esmapilgul paistab: saadikud lükkasid komisjoni kompromissi tagasi, kuid ei leppinud kokku, millega seda asendada. Täiskogu võib samade meetmete üle hääletades jõuda teistsugusele tulemusele. Kui pensionide mahaarvamise ülempiiri langetamine ja hüvitiste maksustamine seal taas tagasi lükatakse, jääb koormus pensionäride ja haigushüvitiste saajate asemel eelarvepuudujäägile. Lecornu ministrid peavad enne 20. oktoobrit esitama saadikutele arvutustega põhjendatud asendusmeetmed, sest üldine lubadus kulusid kokku hoida ei korva eelarvesse juba arvestatud maksutulu.