Prantsusmaa laenas 12 miljardit eurot kallimalt

Prantsusmaa võlaamet müüs 1. oktoobri oksjonil kõik pakutud pikaajalised võlakirjad: 11 miljardit 999 miljoni euro väärtuses. Ostusoove laekus 27 miljardit 487 miljoni euro eest (ABC Bourse, Reutersi oksjonitabel). Investorid tahavad Prantsusmaa võlakirju endiselt osta, kuid nõuavad kõrgemat tootlust. 2036. aasta novembris lunastuva võlakirja tootlus oli 4,93%. Sama võlakirja 3. septembri oksjonil oli see 4,23% (Reutersi oksjonitabel).

Võlakirja tootlus näitab, kui suurt aastast tulu ostja oma makstud hinna eest saab. Kupong ehk Prantsusmaa lubatud kindel aastaintress ei muutunud. Investorid maksid iga võlakirja eest vähem, mistõttu nende tootlus tõusis ja Prantsusmaa laenuraha läks kallimaks.

Rahandusminister Roland Lescure tõi oksjoni näiteks sellest, et investorid usaldavad Prantsusmaad. Natixis Investment Managersi strateeg ütles ajalehele Le Monde, et ostusoove laekus pakutud mahust rohkem kui kaks korda, mis jääb tavapärase vahemiku alumisse otsa (Le Monde). Oksjon näitab kitsamalt seda, et Prantsusmaa leidis tol hommikul ostjad, kuid pidi laenama kõrgema hinnaga.

Miks tootluste vahe Saksamaaga suurenes

Sama surve avaldus järelturul, kus kaubeldakse juba välja antud võlakirjadega. Prantsusmaa kümneaastaste võlakirjade tootlus lähenes 1. oktoobril 5%-le (La Tribune). Järgmisel päeval ületas Prantsusmaa ja Saksamaa kümneaastase laenuhinna vahe 150 baaspunkti ehk 1,5 protsendipunkti. Vahe oli suurim alates 2011. aasta lõpust (Reuters).

Osa muutusest tulenes Saksamaa võlakirjadest. Investorid otsisid kindlat kohta raha paigutamiseks ning ostsid Saksamaa võlakirju tavapärasele turusuunale vastupidiselt (dpa-AFX). Võlakirjade hinnatõus langetab nende tootlust. Seega peegeldab tootluste suurem vahe nii nõudlust Saksamaa võlakirjade järele kui ka muret Prantsusmaa pärast. Kirjeldasime müügisurve levikut turgudel varasemas loos (To Brief).

Kuidas kõrgem intress eelarvesse jõuab

Suurem osa Prantsusmaa riigivõlast kannab fikseeritud intressi, nii et kõrgem tootlus juba müüdud võlakirjade makseid ei muuda. Uue võlakirja hind kujuneb oksjonil. Kogukulu kasvab aja jooksul, kui vanad võlakirjad lunastuvad ja valitsus asendab need kõrgema intressiga laenuga. 2027. aastal tuleb tasuda ligikaudu 197,4 miljardit eurot võlga (AFT).

Seepärast suurendab pikaajaline intressitõus kulusid iga aastaga. Prantsuse senati analüüs näitab, et intressikulud kasvavad järjest, kui üha rohkem võlga tuleb refinantseerida (Prantsuse senat). Arvutused sõltuvad eeldatud intressitõusu suurusest, seega ei ennusta need selle nädala liikumise mõju.

Eelarve intressikulu on suur juba enne võimalikku edasist kasvu. Valitsus prognoosib selle suurenemist 79,2 miljardilt eurolt 2026. aastal 91,2 miljardi euroni 2027. aastal (Prantsuse valitsus). Prognoos lähtub valitsuse enda eeldustest. Selle nädala oksjon seda kulu ei tekitanud.

Uute võlakirjade ostjad saavad aastateks kõrgema tootluse, kui Prantsusmaa oma maksekohustusi täidab. Kulu jääb riigieelarve kanda. Peaminister Sébastien Lecornu tahab vähendada eelarvepuudujääki ehk kulude ja tulude vahet 5,4%-lt SKP-st 2026. aastal 5,0%-le 2027. aastal, kuigi riigivõlg kasvab samal ajal ligikaudu 121,7%-ni (eelarve materjalid).

Avaliku sektori töötajad ja enamik pensionäre kannaksid osa kokkuhoiust palkade ja pensionide külmutamise kaudu; plaanis on ka uued maksud (Reuters). Prantsusmaa sõltumatu eelarvenõukogu nimetas valitsuse ligikaudu 1,0% majanduskasvu prognoosi optimistlikuks ja kirjeldas puudujäägieesmärki miinimumina (Le Monde). Suurem puudujääk tähendab, et valitsus peab uue, kõrgema hinnaga rohkem võlakirju müüma.

Prantsusmaal pole laenuandjate leidmisega raskusi. Kui tootlus püsib selle nädala taseme lähedal, lukustab iga võla refinantseerimine kõrgema intressi aastateks ja intressikulu kasvab iga lunastuva võlakirjaga. Kui suureks kulu kujuneb, sõltub sellest, milline on intressitase siis, kui 197,4 miljardit eurot 2027. aastal tasumisele tuleb. Seejärel peavad Lecornu valitsus ja eelarve üle otsustav killustunud parlament valima, kuidas puudujääki katta: külmutada kulutusi veel rohkem, tõsta makse või laenata kallimalt.