Prantsusmaa müüs võlakirju 4.93% tootlusega

Investorid nõudsid 1. oktoobri oksjonil Prantsusmaale antava laenu eest 4,93% tootlust. Võlakiri lunastub 2036. aasta novembris. Sama võlakirja 3. septembri müügil oli tootlus 4,23% (Reutersi oksjonitabel). Prantsusmaa müüs kõik pakutud võlakirjad. Samal päeval esitles valitsus eelarvekava, mis näeb ette avaliku sektori palkade ja enamiku pensionide külmutamise.

Riigikassa kaasas kokku 11 999 miljonit eurot ning ostupakkumisi oli pakutud mahust rohkem (Reutersi oksjonitabel, Le Monde). Ostjaid jätkus, kuid laenuraha hind kallines.

Mida kõrgem tootlus riigile maksma läheb

Riigivõlakiri on riigile antud laen, millel on kindlaks määratud maksed. Kui investorid müüvad juba emiteeritud võlakirju, langeb nende hind ja uue ostja jaoks tõuseb võlakirja tootlus. Tootlus näitab, millist tulu investor võlakirjalt saab (EKP); riigi jaoks määrab see uue laenu hinna.

See hind kehtib vaid uue laenuraha kohta. Juba emiteeritud võlakirjade maksed jäävad samaks. Kõrgem intressikulu jõuab eelarvesse siis, kui riik emiteerib uut võlga või asendab tähtajani jõudnud võlakirjad uutega. Seega kasvab kulu järk-järgult, mitte üleöö.

Valitsuse prognoosi järgi kasvavad aastased intressikulud 79,2 miljardilt eurolt 2026. aastal 91,2 miljardi euroni 2027. aastal (Prantsuse valitsus). Üks oksjon seda summat ei määra, sest prognoos hõlmab kogu aasta laenuvõtmist ja võla refinantseerimist. Oksjon näitab, millise hinnaga riik praegu laenu refinantseerib.

Üleilmne võlakirjamüük ja Prantsusmaa kõrgem laenukulu

Prantsusmaa polnud ainus. USA 10-aastase riigivõlakirja tootlus ulatus 1. oktoobril umbes 5,34%-ni, kõrgeimale tasemele alates 2002. aastast. Reuters seostas üleilmset võlakirjade müügisurvet riikide suure võlakoorma ja turule tuleva uute võlakirjade lainega (Reutersi selgitus). Sama surve oli juba mõni päev varem kergitanud Belgia ja Portugali laenukulusid (To Brief).

Prantsusmaa laenas siiski naabritest kallimalt. LSEG turuülevaate järgi oli Prantsusmaa 10-aastase võlakirja tootlus sel päeval 4,9501%, Saksamaa oma 3,6179%: vahe oli umbes 133 baaspunkti ehk 1,33 protsendipunkti. Prantsusmaa tootlus ületas ka Itaalia 4,7171% näitajat (CNBC). Saksamaa tootlusega võrreldavat vahet nimetatakse riskimarginaaliks. See näitab, kui palju rohkem maksab riik laenu eest võrreldes euroala võrdlusaluse Saksamaaga.

Riskimarginaali tuleb tõlgendada ettevaatlikult. See võib suureneda nii Prantsusmaa tootluse tõusu kui ka Saksamaa tootluse languse tõttu. Sel päeval kallinesid Saksamaa võlakirjad üldisele turusuunale vastupidi, sest investorid ostsid neid turvalise varana (dpa-AFX). Turuülevaade näitab, et sel hetkel oli Prantsusmaa laenukulu Saksamaa ja Itaalia omast kõrgem. Sellest ei selgu, kui suur osa päeva jooksul toimunud tootluse tõusust tulenes üksnes Prantsusmaast.

Kes kannab kallima laenu kulu

Rahandusminister Roland Lescure ütles, et Prantsusmaa positsioon turgudel on kindel (Lescure’i avaldus). Oksjoni tulemused toetavad teda kitsas mõttes: Prantsusmaa müüs kõik pakutud võlakirjad ja ostupakkumisi oli rohkemgi. Tugev positsioon ei tähenda odavat laenu. Iga lisanduv euro intressikulu konkureerib muude eelarvekuludega riigis, kus riigivõlg ulatub valitsuse prognoosi järgi 2027. aastal 121,7%-ni SKP-st ehk aasta jooksul toodetud kaupade ja teenuste koguväärtusest (AFP).

Eelarvekava eesmärk on vähendada puudujääki ehk vahet riigi aastaste kulude ja tulude vahel: 2026. aastaks prognoositud 5,4%-lt SKP-st 5%-ni 2027. aastal. Osa kokkuhoiust tuleb avaliku sektori palkade ja enamiku pensionide külmutamisest (Reutersi eelarvelugu). Pensionäridelt loodetakse kokku hoida 5,5 miljardit eurot, teatas AFP (AFP). France 24 teatel pidas Prantsusmaa sõltumatu eelarvenõukogu (High Council for Public Finances) kavandatud puudujäägi vähendamist riigivõla stabiliseerimiseks vajaliku pingutusega võrreldes väikeseks (France 24).

Prantsusmaa müüs võlakirju 1. oktoobril ja uue laenuraha hind tõusis. Kõrgem intressikulu kasvab iga kord, kui riik emiteerib uusi võlakirju või asendab vanu. Samal ajal palub samal päeval esitletud eelarvekava avaliku sektori töötajatel ja pensionäridel kulutusi piirata. Riigi eelarvenõukogu hinnangul jääb kavandatud kokkuhoid riigivõla stabiliseerimiseks vajalikust pingutusest väiksemaks.