G7 seab diisli naftavarude vabastamisel esikohale

G7 leppis 2. oktoobril kokku, et nelja kuu jooksul lastakse turule 100 miljonit barrelit naftat ja kütust. Tegevust koordineerib Rahvusvaheline Energiaagentuur (IEA), mis korraldab jõukate riikide kriisivarude kasutuselevõttu (G7 avaldus). Esimese 20 päeva jooksul lubati turule tuua „märkimisväärne” kogus diislikütust (Kanada valitsuse avaldus). Liidrid ei täpsustanud, kui suur osa kogusest on uus kohustus ja kui suur osa juba märtsis antud lubadusest.

Euroopal on diislikütuse pärast konkreetne põhjus muretseda. BNP Paribase andmetel kaeti 2026. aasta esimesel poolel importkaubaga 46% Euroopa diislikütuse nõudlusest ning USA andis sellest impordist 40% (BNP Paribas). Seetõttu sõltuvad Euroopa maanteevedajad, põllumehed ja diiselautode juhid suurel määral USA rafineerimistehastest.

Kokkulepe sündis päev pärast seda, kui Washington survestas Euroopat enda diislikütusevarusid kasutusele võtma ja pakkus välja USA diislikütuse ekspordi piiramise (To Brief). Avalduses kinnitasid G7 liidrid taas, et liikmesriigid ei piira energiaeksporti teistele G7 riikidele. President Emmanuel Macroni sõnul oli Donald Trump selgelt kinnitanud, et ekspordikeelde ei tule (EFE). See on poliitiline lubadus, mitte siduv reegel, kuid puudutab tarnekanalit, millest Euroopa kõige enam sõltub.

Miks alustatakse diislikütusest

Kriisivarud on kütus, mida valitsused või seaduse järgi kohustatud ettevõtted hoiavad tarnehäirete puhuks. Varudes olev diislikütus saab pärast müüki ja transporti turustajatele kättesaadavaks. Toornafta barrel tuleb aga enne rafineerimistehases kütuseks töödelda ning selleks peab tehasel olema vaba tootmisvõimsust.

IEA hoiatas märtsis, et diisli- ja lennukikütuse varustatus on eriti haavatav, sest rafineerimisvõimsus ei suurene alati sama kiiresti kui toornafta pakkumine (IEA). Selle kitsaskoha leevendamiseks lubasid G7 liidrid hajutada tehaste hooldustöid, et neid ei suletaks samal ajal. Samuti paluvad nad G7-välistel riikidel diislikütuse rafineerimist suurendada (Kanada valitsuse avaldus). Need on alles kavatsused ning seni pole kumbki lisakütust toonud.

Avalduses pole riikide kaupa kirjas, kui palju kütust keegi vabastab. Samuti ei selgu, kas esimestes kogustes müüdav diislikütus jõuab Euroopasse või teistele G7 turgudele. Euroopa Komisjon ütles, et ELi diislikütuse varustatus on praegu stabiilne, kuid üleilmse turu pingelisuse tõttu püsivad hinnad kõrged (Euroopa Komisjon). Kuna turu pinge on üleilmne, võib mujal müüki lastud diislikütus leevendada ka Euroopa hinnasurvet. See on järeldus ning mõju suurust pole keegi hinnanud.

Mida märtsis juba lubati

Märtsis leppisid IEA 32 liikmesriiki kokku 400 miljoni barreli nafta kättesaadavaks tegemises. See oli agentuuri suurim ühine kriisivarude vabastamine (IEA). Oktoobri avalduses palutakse IEA-l jälgida märtsikuiste kohustuste „täielikku täitmist”. Samuti öeldakse, et uue koguse puhul võetakse arvesse juba tarnitut (G7 avaldus, Reuters Euronexti vahendusel). Dokumendid ei täpsusta, kui palju märtsi- ja oktoobrimeetmed kattuvad.

Seega tuleb vastata kahele eri küsimusele. Esiteks, kui palju barrelit on uue lubadusega lisandunud? Teiseks, kui palju on tegelikult müügiks pakutud või kohale toimetatud ja kuhu? Varem antud lubaduse kiirem täitmine toob lähinädalatel turule lisakütust ka siis, kui kogukohustus ei suurene.

Holland näitab, miks neil kahel küsimusel vahet teha. Hollandi valitsus pakkus 1. oktoobril alates 2. oktoobrist müügiks täiendava koguse diislikütust ja bensiini. See kogus tuleb valitsuse märtsikuisest lubadusest, mitte uuest kohustusest (Hollandi valitsus). Nii jõuavad märtsis lubatud varud turule oktoobris, samal ajal kui G7 teatab uuest kokkuleppest. Hollandi teade kirjeldab kütuse müügiks pakkumist, kuid ei ütle, kas ostjad selle vastu võtsid või kas kütus on kohale toimetatud.

Kui lisadiislikütus alandab tanklahindu, saavad enim kasu suure diislikütusekuluga ettevõtted, näiteks maanteevedajad ja põllumajandusettevõtted. Praegu kasutusele võetud varud tuleb hiljem uuesti täita ning liidrid palusid IEA-lt nõu, kuidas seda teha (G7 avaldus). Kes täitmise eest maksab, sõltub sellest, kas varusid hoiavad valitsused või selleks kohustatud ettevõtted. Avaldus seda küsimust ei käsitle.

G7 on paika pannud ajakava, mille järgi vabastatakse esmalt diislikütust, ning lubanud kirjalikult, et liitlaste energiaeksporti ei piirata. IEA järelraportit oodatakse 20 päeva jooksul (Kanada valitsuse avaldus). Raport peab näitama riikide kaupa uued kohustused, tegelikud tarned ja sihtkohad. Kuni selle ilmumiseni ei saa keegi väljaspool asjaomaseid valitsusi öelda, kui suur osa 100 miljonist barrelit tähistab uut diislikütusekogust.