Gröönimaa otsustab USA vägede liikumisõiguse

Donald Trump, Taani peaminister Mette Frederiksen ja Gröönimaa valitsusjuht Jens-Frederik Nielsen allkirjastasid 22. septembril New Yorgis 1951. aasta USA ja Taani Gröönimaa kaitselepingu muudatuse (Reuters, ABC News). Muudatus nimetab Narsarsuaqi ja Mestersvigi uuteks USA „kaitsepiirkondadeks”, kus leping lubab USA sõjalist tegevust. Sinna ei määrata vägede arvu, eelarvet ega avamisaega (allkirjastatud kokkulepe). Küll aga saab USA sõjavägi püsiva õiguse liikuda Gröönimaal, uute objektide rajamiseks on endiselt vaja Gröönimaa nõusolekut.

Vaba läbipääs ilma iga kord küsimata

Muudatuse jõustumisel saavad USA väed, sõidukid ning valitsuse laevad ja lennukid liikuda kaitsepiirkondade vahel maismaal, merel ja õhus. Valitsuse lennukid võivad lennata üle kogu Gröönimaa ja maanduda kõikjal, valitsuse laevad saavad õiguse liikuda vee all Gröönimaa territoriaalvetes (Taani avaldatud lepingu tekst). Ükski lend või reis ei vaja enam Taani, Gröönimaa ja USA valitsuselt eraldi heakskiitu.

Analüütikud vaidlevad selle üle, kui palju uus kokkulepe USA õigusi laiendab. 1951. aasta leping lubas USA-l juba rajatisi ehitada, vägesid paigutada ja kokkulepitud aladel tegutseda (1951. aasta lepingu tekst). Norra lepingu punkt-punktilt analüüs leiab siiski, et maandumisõiguste ja veealuse ligipääsu sõnastus laiendab USA võimalusi (Samfunn og politikk).

Kõige vahetumalt puudutab muudatus juba tegutsevat USA baasi. Loode-Gröönimaal asuv Pituffiki kosmosebaas jälgib praegu raketiohte ja kosmoses toimuvat (USA kosmosevägi). Muudatus lubab Washingtonil seal tegevust ajakohastada ja laiendada. Lepingu sissejuhatus mainib võimalikku raketikilpi „Golden Dome”, kuid Reutersi andmetel pole sellega seotud raha, vägede arvu ega ajakava (Reuters).

Kus Gröönimaa saab veel keelduda

Kahe nimetatud objekti kohta pole otsuseid tehtud. Narsarsuaq on tsiviillennujaam Gröönimaa lõunaosas, mis rajati kunagisele USA lennuväljale. Mestersvig on kõrvaline logistikapunkt idarannikul. Kõik kolm valitsust peavad veel kokku leppima objektide suuruses ja selles, milline tegevus seal lubatud on (allkirjastatud kokkulepe).

Iga järgmise kaitsepiirkonna rajamist peab alustama kirjalik ettepanek, milles märgitakse asukoht, suurus, kavandatav tegevus ja meetmed kohaliku mõju piiramiseks. Ettepanekut arutab kolme valitsuse ühiskomitee. Kui komitee 90 päeva jooksul kokkuleppele ei jõua, liiguvad kõnelused aseministrite ja seejärel ministrite tasandile (Taani välisministeeriumi lepingu tekst). Avaldatud sõnastus ei näe üheski etapis ette automaatset heakskiitu. Kui kokkulepet ei sünni, uut ala ei rajata ja Gröönimaa valitsus saab ettepaneku tagasi lükata.

See nõusoleku nõue seab piiri Trumpi väitele, et USA saab „püsiva kontrolli” (Valge Maja). Muudatusel pole lõpptähtaega, seega on kokkulepe tähtajatu (Taani välisministeeriumi lepingu tekst). Otsustusõigus jääb siiski jagatuks: uute kaitsepiirkondade, samuti NATO-välise riigi rajatiste või püsiva väekohaloleku jaoks on vaja kõigi kolme osapoole nõusolekut (Taani avaldatud lepingu tekst).

Taani ja Gröönimaa kohustuvad tagama, et tulevane iseseisev Gröönimaa jääb NATOsse ja võtab kokkuleppe üle (Taani välisministeeriumi lepingu tekst). See kohustus seob allakirjutanud valitsusi. Iseseisev Gröönimaa oleks uus riik, mis otsustaks ise, milliste liitudega ühineda.

Mida seadusandjad peavad heaks kiitma

Muudatus jõustub alles pärast seda, kui Taani ja Gröönimaa on oma parlamendimenetlused lõpule viinud ja teavitanud Washingtoni diplomaatilise noodiga (Taani valitsus). Riigisisesed uudised nimetavad otsustavate kogudena Taani parlamenti Folketingi ja Gröönimaa parlamenti Inatsissartut (n-tv). Nielsen on esitanud kokkulepet Gröönimaa enesemääramisõiguse kaitsjana (To Brief).

Euroopa valitsused on kokkulepet tervitanud, kuid pole pakkunud Gröönimaale enda vägesid. Saksamaa kantsler Friedrich Merz kiitis lahendust, mis tema sõnul austab rahvusvahelist õigust ja tugevdab NATOt (Saksamaa valitsus). Suurbritannia Andy Burnham ja Norra Jonas Gahr Støre tervitasid kokkulepet 27. septembril, kuid ei teatanud Gröönimaale vägede saatmisest ega rahalise toetuse andmisest (Ühendkuningriigi valitsus). Praegu jääb NATO Arktika tiiva selle osa julgeolek kolme valitsuse korraldada.

Muudatuse jõustumisel saavad USA lennukid ja laevad Gröönimaad läbida ilma kolme valitsuse uue heakskiiduta, kuid kahe nimetatud objekti kasutamine vajab endiselt kokkulepet. Analüütikud vaidlevad, kui palju laienevad need liikumisõigused võrreldes 1951. aasta lepinguga. Igal juhul annaks Gröönimaa parlament need õigused heaks enne, kui on selge, mis Narsarsuaqis ja Mestersvigis tegutsema hakkab. Nielsen peab enne hääletust selgitama Inatsissartutile, mida kokkulepe nende paikade jaoks tähendab.