Iirimaa säästab talutoetused EL-i 141 mld € kärpest

Iirimaa kaitseb põllumajandustoetusi, kärpides ELi eelarvekava 141 miljardi võrra

Iirimaa tegi ettepaneku kärpida Euroopa Komisjoni 2028.–2034. aasta eelarvekava 141 miljardi euro võrra ehk umbes 8%, jättes põllumajandustoetused ja regionaalabi peaaegu puutumata (Nõukogu läbirääkimisdokument). Kokkuhoid tuleks teadusuuringute, kaitse ja välispoliitika arvelt. Väiksemat eelarvet nõudvad valitsused peavad nüüd ütlema, kust teha veel palju sügavamaid kärpeid, mida nad on nõudnud.

141 miljardi euro suurune kärbe on arvestatud 2025. aasta hindades, mis ei sisalda inflatsiooni. Teated 159 miljardi euro suuruse kärpe kohta käivad sama eelnõu kohta, kuid jooksevhindades, mis sisaldavad prognoositavat inflatsiooni (Reuters). Iirimaa koostas teksti, sest on sel poolaastal ELi nõukogu eesistujariik. Eesistujariik vahetub liikmesriikide vahel ning juhib valitsustevahelisi läbirääkimisi.

Mida Iirimaa kaitseb ja kust kärbib

Eelnõu on nn läbirääkimisraamistik: eesistujariigi kompromissettepanek, mis ei seo ühtki valitsust. See jätab põllumajandustootjate sissetulekutoetuse tagatud alampiiriks 261,013 miljardit eurot ehk peaaegu sama palju kui praegu. Ühist eelarverida, kuhu on koondatud ühtekuuluvuspoliitika raha ehk ELi toetus vaesematele piirkondadele ja teised programmid, suurendatakse 410,080 miljardi euroni (Nõukogu eelnõu).

Kokkuhoid tuleb muudest valdkondadest. Euroopa Komisjoni kavaga võrreldes väheneb teadusuuringute, tööstuse konkurentsivõime ja julgeoleku rahastus 66,605 miljardi euro võrra. Välispoliitika rahastus kahaneb 33,064 miljardi euro võrra. Kärbe puudutab ka ELiga liituda soovivate riikide ja Ida-Euroopa naabrite toetamist (New Union Post).

Iirimaa Euroopa asjade minister Thomas Byrne nimetas teksti kompromissiks, mille eesmärk on läbirääkimisi edasi viia (RTÉ). Lahendus pakub kummalegi poolele midagi: eelarve piiramist nõudvad valitsused saavad väiksema kogusumma, põllumajandus- ja regionaalrahastusest sõltuvad riigid säilitavad suurema osa sellest rahastusest.

Viimaseid riike on palju. 2. oktoobril nõudsid 17 juhti, nende seas Itaalia Giorgia Meloni ja Rumeenia Nicușor Dan, et põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika rahastus säiliks (Sloveenia valitsus). Kirjutasime sellest toona ka (To Brief).

Miks eelarvekärpeid nõudvad riigid pole rahul

Kuus riiki maksavad ELi eelarvesse rohkem, kui sealt tagasi saavad: Saksamaa, Holland, Austria, Taani, Soome ja Rootsi. Augustis nõudsid nad kärpeid „mitmesaja miljardi” euro ulatuses, jaotatuna kõigi kuluvaldkondade peale (ühisavaldus). Iirimaa pakutud kärbe jääb sellest palju väiksemaks. Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz ütles, et kavandatud eelarvesumma ei sobi kokkuleppe aluseks (Tagesschau).

Soome näitab, milles selle riikide rühma nõudmised takerduvad. Peaminister Petteri Orpo pidas kokkuhoidu liiga väikeseks, kuid heitis samal ajal ette, et kärped langevad liiga suurel määral kaitse, teadusuuringute ja uue tehnoloogia arvele (STT/Suomenmaa). Eelnõu jätab põllumajanduse ja piirkondade rahastuse kärbetest peaaegu puutumata. Orpo nõuab väiksemat eelarvet, kuid ka kaitset just neile valdkondadele, kust eelnõu raha kärbib.

Euroopa Parlament on eelnõu suhtes vastu vastupidisel põhjusel. Parlamendi juhtivad eelarveläbirääkijad Siegfried Mureșan ja Carla Tavares lükkasid teksti 10. oktoobril tagasi. Nende sõnul nõrgestavad konkurentsivõime ja välispoliitika kärped Euroopa võimalusi investeerida, partnereid toetada ja kriisidele reageerida (Euroopa Parlament).

Kellel on võimalik kokkulepe nurjata

ELi seitsmeaastase eelarve peavad ühehäälselt heaks kiitma kõik 27 valitsust. Enne seda peab Euroopa Parlament andma oma nõusoleku liikmete häälteenamusega (ELi toimimise lepingu artikkel 312). Seega saab iga valitsus kokkuleppe vetoga peatada. Parlament võib nõusolekust keelduda, kuid ei saa eelarveraamistikku ümber kirjutada: ta saab valitsuste kokkuleppe kas heaks kiita või tagasi lükata. Juhid arutavad eelnõu 15.–16. oktoobri tippkohtumisel (Euroopa Ülemkogu päevakord).

Andmed näitavad selgelt, et kuus netomaksjat nõuavad palju sügavamaid kärpeid, kui Iirimaa pakub. Iirimaa eelnõu näitab, kui keeruliseks need kärped muutuvad, kui põllumajanduse ja piirkondade rahastus jäetakse kaitstuks: kokkuhoid tuleb siis teadusuuringute, julgeoleku ja välispoliitika arvelt, kuigi kuus riiki ise ütlevad, et Euroopa vajab just neid valdkondi. Üks oluline piirang on see, et kuus riiki pole avaldanud üksikasjalikku alternatiivi. Seetõttu pole teada, kust nad leiaksid lisakärbeteks vajalikud miljardid. Kuni Berliin, Haag ja nende partnerid oma kava ei esita, on Iirimaa tekst ainus konkreetne ettepanek, mis näitab, milliste valdkondade arvelt väiksem eelarve tuleks.