Kyivis rünnati elektrijaamu, vaherahu venib

Venemaa raketi- ja droonirünnakus, mis algas 13. oktoobri õhtul, hukkus Kiievis viis inimest ja sai vigastada 36, teatas Kiievi politsei. President Volodõmõr Zelenskõi sõnul jäi elektrita vähemalt 600 000 inimest (Zelenskõi). Kaks päeva varem teatas Donald Trump, et energiavaherahu jõustus, kuid Valge Maja ametnik kirjeldas seda ettepanekuna, mida Venemaa alles kaalub. Esmalt võiks see hõlmata Ukraina rünnakuid Venemaa naftatöötlemistehastele ning laieneda hiljem elektrijaamadele ja võrkudele (Axios).

Rünnaku sihtmärkide seas olid Kiievi koostootmisjaamad, mis toodavad nii elektrit kui ka kaugkütte soojust. Talve lähenedes hoiavad need kodud soojas ja valgustatuna.

Postitus, mitte kokkulepe

Trump kirjutas 11. oktoobril, et „ENERGIAVAHERAHU“ hakkab kehtima kohe ja mõlemad pooled on sellega nõustunud (Trump). Postituses ei täpsustatud kokkuleppe sisu, kaitstavate objektide nimekirja, vaherahu algusaega ega rikkumiste kontrollimise korda.

Moskva pole vaherahu heaks kiitnud. Kremlit esindav Dmitri Peskov ütles 14. oktoobril, et vaherahu ulatus pole kindlaks määratud ja töö selle kallal jätkub (Kyiv Independent). Zelenskõi nimetab uusi rünnakuid rikkumiseks, nagu ka pärast varasemat lööki Kiievi elektrijaama pihta (To Brief). Ühiselt heaks kiidetud teksti, algusaega ega järelevalvekorraldust pole esitatud. Seetõttu pole võimalik näidata, et vaherahu üldse kehtis ja seda sai rikkuda.

Mida naftatöötlemistehased läbirääkimistel tähendavad

Kiiev pakub vastastikust pausi: Ukraina lõpetaks Venemaa naftatöötlemistehaste ja diislikütuserajatiste ründamise, kui Venemaa lõpetaks Ukraina energiasüsteemi ründamise. Naftatöötlemistehaste ründamine on üks väheseid viise, kuidas Kiiev saab Venemaale selle territooriumil majanduslikku kahju tekitada. Seetõttu on need rünnakud Kiievi jaoks läbirääkimisvahend.

Etappide järjekord on tähtis. Kui esimene etapp peataks vaid rünnakud naftatöötlemistehastele, loobuks Kiiev oma survestusvahendist, samal ajal kui Ukraina elektrijaamad ja alajaamad jääksid löökide eest kaitseta. Seetõttu nõuab Kiiev, et paus hõlmaks ka elektrivõrku.

Ka Washingtonil võib olla survevahend. Euroopa ametnikud rääkisid Financial Timesile, et USA ametnikud olid Kiievit ja Euroopa pealinnu võimalike tagajärgede eest hoiatanud (Financial Times). Ametnike sõnul võib Washington piirata Ukrainale jagatavat luureinfot ja aeglustada USA relvatarneid, mille eest maksavad liitlased, kui Ukraina ei lõpeta Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.

Washington pole neid väiteid kinnitanud. Avalikuks pole tulnud korraldust luureinfo jagamist lõpetada või relvatarneid peatada. Kui ajalehe kirjeldus peab paika, näitab hoiatus, et Washington ootab Kiievilt esimesena järeleandmist just naftatöötlemistehaste ründamisest loobumises.

Euroopa avaldab survet, otsused jäävad teiste teha

Euroopa valitsused toetavad pausi, mis kaitseks Ukraina elektrivõrku. Saksamaa valitsuse pressiesindaja Stefan Kornelius ütles, et Saksamaa ei näe märke Venemaa valmisolekust pausiga nõustuda, viidates uutele rünnakutele ja hukkunutele (MDR). Enne viimast rünnakut kutsus Prantsusmaa president Emmanuel Macron üles kehtestama mõlemale poolele siduvat vaherahu (Élysée).

Itaalia peaminister Giorgia Meloni toetas senatis vastastikust rünnakute peatamist. Tema valitsuskoalitsiooni enamus kiitis heaks resolutsiooni, millega valitsus kohustub diplomaatiliselt taotlema viivitamatut pausi (Sky TG24). Meloni sõnul vajab Euroopa läbirääkimistele esindajat, kellel on kõigi 27 EL-i valitsuse mandaat (Itaalia senat).

Selline saadik saaks rääkida läbirääkimistel kogu EL-i nimel, selle asemel et iga pealinn Washingtonis eraldi oma huve kaitseks.

Meloni ettepanek näitab, kus praegu otsuseid tehakse: tingimusi kujundavad Washington ja Moskva. Kiiev otsustab, kas lõpetada enda rünnakud, ning võib keelduda kokkuleppest, mis puudutaks vaid naftatöötlemistehaseid. Euroopa valitsused saavad avaldada survet, rahastada ja vastu vaielda. Mõne relva eest, mille tarnete aeglustamisega Washington väidetavalt ähvardas, maksavad liitlased, kuid ükski Euroopa valitsus läbirääkimistel teksti üle ei osale.

Trump kuulutas vaherahu välja enne, kui Washington, Moskva ja Kiiev olid kokku leppinud, milliseid objekte see hõlmab. Venemaa jätkas Ukraina energiarajatiste ründamist ning Kreml nimetab vaherahu ulatust endiselt määratlemata. Teated, et Washington survestab Kiievit Venemaa naftatöötlemistehaste ründamisest loobuma, pole kinnitust leidnud. Ometi näitavad need, millist järeleandmist oodati esimesena.