Pariis ja Berliin leevendavad autode heitereegleid

Prantsusmaa ja Saksamaa leppisid 16. oktoobril kokku ühises seisukohas Euroopa autotööstuse kohta. See jätkab varem kirjeldatud suunda (To Brief) (Élysée). Saksamaa saab rohkem võimalusi müüa pärast 2035. aastat bensiini- ja hübriidautosid. Prantsusmaa saab toetada autosid, mille tootmine on seotud Euroopaga (DW). Kumbki ettepanek pole veel seadus ning avaldatud avaldus ei ütle, millistest piirmääradest võitjate ring sõltub.

90% eesmärk, aga väiksem kohustus

Kehtiva EL-i õiguse järgi peab iga autotootja uute autode keskmine CO₂ heide väljalasketorust vähenema 2035. aastaks 100% võrreldes 2021. aasta tasemega (EUR-Lex). Arvestus käib tootja kõigi müüdud autode keskmise järgi, mitte mudelite kaupa. Nõue ei puuduta juba kasutusel olevaid autosid.

Euroopa Komisjon tegi 2025. aasta detsembris ettepaneku lubada autotootjatel piirduda 90% heite vähendamisega (Commission proposal). See jätaks pärast 2035. aastat ruumi ka mõne sisepõlemismootoriga auto müügiks. Puudu jäävat kümmet protsendipunkti ei saaks aga niisama eirata: tootja peaks heidet mujal tarneahelas vähendama ja selle eest arvestuskrediite teenima, näiteks taastuvkütuste või vähese süsinikuheitega terase kaudu.

Reutersi andmetel jätab Prantsusmaa ja Saksamaa ühine seisukoht 90% eesmärgi alles, kuid loobub kohustusest puudujääk krediitidega katta (Reuters). Arv on sama, kohustus erinev. Komisjoni ettepaneku järgi peaks sisepõlemismootoriga autosid müüv tootja ülejäänud heite mujal kompenseerima. Prantsusmaa ja Saksamaa ettepaneku järgi võiks ta piirduda 90% vähendamisega. Kui palju see bensiini- ja elektriautode müügisuhet muudab, sõltub arvestusreeglitest, mida pole avaldatud.

Toetuste saamise tingimus, mitte müügikeeld

Tootmisega seotud ettepanek puudutab avalikku raha: ostutoetusi, maksusoodustusi, liisingutoetust ja riigiasutuste autopargi hankeid. Le Monde on tutvunud läbirääkimisdokumendiga, mis määratleb Euroopa tootja (Le Monde). Suurbritannia, Norra ja Šveits võiksid kuuluda toetuste mõttes tunnustatud piirkonda üksnes vastastikkuse alusel: EL-i ettevõtetel peab olema samaväärne ligipääs nende riikide hangetele ja toetustele. Prantsusmaa loobus vastuseisust Suurbritannia kaasamisele (Guardian).

Toetuse saamiseks peaks auto olema esmalt kokku pandud tunnustatud piirkonnas. Vähemalt 70% selle muude kui akuga seotud osade väärtusest peaks tulema samuti tunnustatud allikatest ning akule kehtiks eraldi päritolunõue, selgub samast Le Monde’i loost. Kuna arvestus käib väärtuse, mitte osade arvu järgi, võib üks kallis imporditud komponent kaaluda üles kümned odavad kohalikud osad.

Müük poleks keelatud. Nõuetele mittevastavat autot saaks endiselt importida ja müüa kõigile, kes ostavad selle oma raha eest. See jääks lihtsalt avaliku toetuseta.

Toetuse määraks auto päritolu, mitte tootja omanikering. Le Monde’i hinnangul soosiks kavandatud kord Stellantist Renault’ ees, sest ettevõtted toodavad ja hangivad osi eri paikades (Le Monde).

Kes võidab ja kes maksab?

Suure bensiini- ja hübriidautode valikuga tootjad saaksid rohkem tegutsemisruumi. Nad võiksid müüa neid mudeleid rohkem, ilma et peaksid nende heite kompenseerimiseks krediite ostma. Tootjad, kes valmistavad autosid ja hangivad osi tunnustatud piirkonnast, võidaksid teistmoodi: ostutoetuste, maksusoodustuste ja riigihangete raha suunaks ostjaid nende autode juurde ning lisanduv nõudlus jõuaks tarnijateni autotootjate tellimuste kaudu.

Kulud sõltuvad ühest tingimusest. Kui päritolureeglid suunavad tootjaid kallimate komponentide juurde, maksavad selle kinni autoostjad ja maksumaksjad: hinnad võivad tõusta, toetusskeemid kallineda või valikust kaduda odavamad nõuetele vastavad autod. Selle mõju kohta hinnangut ei esitata. Bruegeli hinnangul vajab sektor arengukava, mitte liigset kaitset, mis võib hoida alles kehva konkurentsivõimega ettevõtteid (Bruegel). Varem elektriautodele üle läinud tootjad ja Komisjoni pakutud krediitidele lootvad roheterase valmistajad kaotaksid osa eelisest, mille rangemad reeglid neile andsid.

Töötajatele kokkulepe tagatist ei anna. Saksamaa asekantsler Lars Klingbeil soovis, et autotootjad võtaksid kohustuse investeeringute ja töökohtade hoidmiseks. Vaidlus selle üle lükkas teadaande edasi (Bloomberg). Ühises avalduses tööhõivegarantiid pole.

Enne seaduseks saamist peavad ettepaneku heaks kiitma ka teised EL-i liikmesriigid ja Euroopa Parlament (Council of the EU). Nad võivad toetada üht kokkuleppe osa ja teisele vastu seista. Hispaania peaminister Pedro Sánchez nimetas sisepõlemismootoriga autode müügi jätkamist pärast 2035. aastat 2025. aasta detsembris veaks (Moncloa), kuid Madrid toetab tootmiseelistust, mis hõlmaks rohkem partnerriike.

Kui EL-i seadusandjad kiidavad teatatud tingimused heaks, leeveneb autotootjate heitekohustus ning tunnustatud riikides toodetud ja hangitud autod saavad avalike toetuste jagamisel eelise. Töökohtadele kokkulepe garantiid ei anna. Mõlema ettepaneku piirmäärad pärinevad väidetavalt läbirääkimisdokumendist, mitte Pariisi ja Berliini avaldatud avaldusest.