Rumeenia lepib 770 mln € kaotusega

Rumeenia valitsus loobus katsest võtta avaliku sektori palgareform vastu enne EL-i 31. augusti tähtaega. President Nicușor Dan teatas 26. augustil, et võimuerakonnad ei jõudnud kokkuleppele ja võtsid ühiselt vastutuse ligikaudu 770 mln € taasteraha kaotuse eest (Digi24, Spotmedia).

Brüssel pole raha siiski veel ametlikult maha võtnud. EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu ehk pandeemiajärgne fond maksab liikmesriikidele kokkulepitud reformide täitmise eest kindlas järjekorras: riik esitab maksetaotluse, Euroopa Komisjon hindab, kas reform on tehtud, ning alles seejärel vähendab täitmata vahe-eesmärgiga seotud summat (EUR-Lex). Komisjoni pressiesindaja ütles augusti lõpus, et Rumeenia seadusi hinnatakse maksetaotluse kaudu, mitte eelnõude põhjal ette otsustades (European Commission audiovisual, Euronews).

Seega on kaotus poliitiliselt omaks võetud, kuid õiguslikult veel vormistamata, nagu kirjutasime kõneluste nurjumise järel (To Brief). Tulemust on aga ajapuuduse tõttu sisuliselt võimatu muuta.

Tähtaeg sulgeb taganemistee

Rumeenia on varem suutnud osa rahast tagasi saada. Kolmanda maksetaotluse puhul taastus pärast parandusi 350,7 mln €, samal ajal kui lahendamata jäänud vahe-eesmärkide tõttu kaotati lõplikult 458,7 mln € (Agerpres, Radio Romania International). Tookord töötas kalender Rumeenia kasuks.

Nüüd enam mitte. Reformid pidid olema tehtud 31. augustiks. Lõplikud maksetaotlused järgnevad septembris. EL peab kõik maksed lõpetama detsembriks (Commission closure guidelines, European Parliament EPRS). Kui seadust tähtajaks vastu ei võeta, ei jõua komisjon seda enam hinnata. Kolmandat maksetaotlust osaliselt päästnud paranduste aken on kinni.

Tegelik probleem, mitte linnuke tabelis

Palgareform ei olnud bürokraatlik formaalsus. Rumeenia avaliku sektori tasustamine on kihiline segu põhipalkadest, valdkonnapõhistest lisatasudest ehk sporuri’dest ja asutuste eranditest, mis võivad anda võrreldava töö eest väga erineva palga (Economedia, Factual.ro). Piiranguta lisatasud lubavad ministeeriumidel tegelikku palka ametlikust palgaskaalast mööda tõsta, mistõttu kogu palgakulu on raskesti prognoositav.

Reform oleks loonud ühtse riikliku palgaskaala ja seadnud lisatasudele väidetavalt umbes 20% ülempiiri põhipalgast. Brüssel tahtis seda, sest ühtne süsteem muudaks avaliku sektori palgakulu osakaalu majanduses ehk palgafondi ja SKP suhtarvu paremini kontrollitavaks. Romania Insideri ja Nexa Newsi andmetel oli Rumeenia lubanud vähendada seda suhtarvu 2031. aastaks vähemalt 1,5 protsendipunkti.

Kõnelused jooksid kinni küsimuses, kes kannab kulu. Järjestikused eelnõud kasvatasid reformi maksumust algselt 8 mld Rumeenia leult 12 mld leu suunas. Komisjon ütles Bukarestile, et kokkulepitud raamistikku ületav kulu tuleb katta püsivate säästudega (Digi24). Ametiühingud lükkasid madalama alusväärtuse tagasi. Dan ütles, et seadus oli tehniliselt peaaegu valmis, kuid järelejäänud vaidlus oli poliitiline: kuidas jagada palgaruum ametirühmade vahel (Gandul).

Kaotus on talutav. Ajastus mitte.

Rumeenia eelarvenõukogu juht Daniel Dăianu ütles, et 770 mln € kaotus oli eelarveplaanidesse juba arvestatud. Ainuüksi selle raha puudumine ei löö 2026. aasta eelarvet kursilt välja. Tema hinnangul tuleb palgaseadus siiski 2027. aastaks vastu võtta, sest eesmärk on muuta palgakulu prognoositavaks, mitte täita ühekordne näitaja (Stiripesurse).

Kaotuse teeb valusaks taust. Rumeenia riigivõlg ulatus 2026. aasta esimese kvartali lõpus 60,1%ni SKP-st, mis käivitab riigisisesed fiskaalreeglid ja külmutab personali- ning sotsiaalkulude suurendamise (Agerpres). Fitch hoiab Rumeenia reitingut tasemel BBB- negatiivse väljavaatega, ühe astme võrra rämpsreitingust kõrgemal, viidates suurele puudujäägile ja nõrgale eelarve nähtavusele (Fitch Ratings, Romania Insider).

Rumeenia investeeringueelarve sõltub suuresti EL-i rahast. Friendship Bridge’i rahandusministeeriumi andmete tõlgenduse järgi rahastati 2026. aasta esimesel poolel üle 70% avalikest investeeringutest EL-i toetuste ja PNRR-i laenukomponendi abil (Friendship Bridge). Kaotatud toetusraha tähendab suuremat kodumaist laenamist. Nõrgem eelarveusaldus tõstab hinda, mida investorid Rumeeniale laenamise eest küsivad. Mõlemad surved liiguvad nüüd samas suunas.

Rumeenia probleemi on raskem parandada kui enamikku taasterahastu lõpuhetke tõrkeid. Bulgaaria katkestas parlamendi puhkuse, et võtta sama tähtaja eel vastu avaliku teenistuse muudatused (24 Chasa). Itaalia on saanud hakkama kuue plaanimuudatuse ja projektide ümbertõstmisega (Openpolis). Hilinenud kiirtee saab kavast välja tõsta. Püsiv palgareform kas võetakse vastu või mitte.

Erakonnad vältisid valusat hääletust. Avaliku sektori töötajate lisatasude süsteem jääb esialgu alles. Kui puuduv toetusraha asendatakse, maksavad maksumaksjad selle kinni laenamise kaudu. Kui ei asendata, ootab osa investeeringuid.