Rumeenia tulistas alla kaks drooni, laevad ootavad merel

Rumeenia hävitajad F-16 tulistasid 17. oktoobril Musta mere kohal alla kaks reaktiivmootoriga ründedrooni. Esimene kukkus alla kell 18.01, kaks minutit pärast Rumeenia õhuruumi sisenemist (Rumeenia kaitseministeerium). Rumeenia sai tegutseda iseseisvalt, sest droonid sisenesid tema õhuruumi. Kaugemal merel, kus rünnati selle nädala alguses kaubalaevu, vajaks nende kaitsmine liitlaste otsust, mida pole seni tehtud.

Droonid avastati ja tulistati alla Rumeenia õhuruumis

Rumeenia radar märkas umbes 120 kilomeetrit Ukraina Maosaarest idas edelasse liikuvat õhusihtmärkide rühma, teatas kaitseministeerium. Kaks F-16 hävitajat olid tavapärasel rahuaja õhuturbevalvel, mis kaitseb riigi õhuruumi. Need tõusid õhku kell 17.43 ja olid juba lennus, kui esimene droon Rumeenia õhuruumi sisenes (Kyiv Independent).

Ministeeriumi teatel hävitati teine droon kell 18.05 (Rumeenia kaitseministeerium). Täpsustatud teate järgi kuulusid mõlemad Venemaa Ukraina vastu kasutatavate Geran-tüüpi ründedroonide hulka (Rumeenia kaitseministeerium). Droonitüüp ei näita, kes need teele saatis. Rumeenia pole avaldanud stardikohta ega võimalikku sihtmärki.

Piir on oluline, sest ÜRO mereõiguse konventsiooni järgi ulatub Rumeenia suveräänsus territoriaalmere ehk rannikulähedase mereala kohal olevasse õhuruumi (UNCLOS). Piloodid tulistasid mere kohal, kuid kaitsesid Rumeenia territooriumi. Sündmused järgnesid kindlas järjekorras: radar avastas droonid, hävitajad olid juba õhus ja piloodid avasid tule alles pärast droonide sisenemist Rumeenia õhuruumi.

Laevad jäid piirist väljapoole

Sel nädalal rünnatud kaubalaevad asusid väljaspool territoriaalmerd, Rumeenia ja Bulgaaria majandusvööndites. Seal kontrollib rannikuriik kalapüüki ja merepõhja ressursside kasutamist, kuid mitte õhuruumi. Rumeenia piloot võib territoriaalmere kohal lendava drooni tõrjuda, kuid kaugemal merel pole laeval samasugust tagatist.

Kaitseministeerium ei öelnud, et reedesed droonid suundusid laevade poole, ja avaldatud teave ei seo neid varasemate rünnakutega. Nende rünnakute toimepanijat pole avalikult nimetatud (To Brief). President Nicușor Dan kinnitas, et laevu rünnati droonidega, kuid ei süüdistanud Venemaad. Anonüümseks jäänud NATO sõjaväeallikas süüdistas (Reuters). Prantsusmaa teatas 15. oktoobril, et pole rünnakute toimepanijat kindlaks teinud ja ootab uurimise tulemusi (Prantsusmaa välisministeerium).

Senine liitlaste vastus piirdub avalduste ja teabe jagamisega. Euroopa Ülemkogu, kus ELi riigipead ja valitsusjuhid määravad ühenduse poliitilise suuna, mõistis 16. oktoobril rünnakud hukka ja nõudis ohutu meresõidu taastamist, kuid ei loonud laevade eskortimiseks üksust (Euroopa Ülemkogu). NATO Shipping Centre vahendab kaubalaevade meeskondadele hoiatusi, kuid ei kaitse laevu (NATO).

Valitsused pole seni rünnakute toimepanijat nimetanud ega teatanud laevade saatmisest. Avalik teave ei kinnita, et toimepanija nimetamata jätmine oleks põhjus, miks laevu ei saadeta eskortima. Ametnikud pole kummagi sammu põhjuseid selgitanud.

Kes otsustab edasi

Rumeenia välisminister Oana Țoiu sõnul on Bukarest taotlenud 20. oktoobri Põhja-Atlandi Nõukogu kohtumisele eraldi arutelu Musta mere kaitse üle (Politico). Selles kogus saavad NATO valitsused otsustada ühise kaitsemissiooni üle. Bukarest saab territoriaalmerel hävitajad õhku saata, kuid avamerel kaubalaevu kaitsvate sõjalaevade või lennukite saatmine eeldaks liitlaste vägede panust ja valmisolekut riski võtta.

Reedesest juhtumist on teada, et Rumeenia tulistas pärast õhuruumi sisenemist alla kaks drooni ja radar märkas neid juba varem. Kaugemal merel liikuvad laevameeskonnad saavad praegu loota Euroopa Ülemkogu hukkamõistule ja NATO teabekanalile. Ükski valitsus pole seni lubanud osaleda neid kaitsvas operatsioonis. 20. oktoobri kohtumisel otsustavad ministrid, kas see muutub.