Rumeenia €2.84bn nõudel kaks tõket

Rumeenia esitas reedel EL-i taaste- ja vastupidavusrahastu viienda maksetaotluse. Taotlus puudutab 2,84 mld € ja 75 vahe-eesmärki või sihti (Digi24, Agerpres). Taotlus ei tähenda siiski väljamakset. Minister Dragoș Pîslaru enda arvestuse järgi oleks tegelik netomakse umbes 2,08 mld €: 1,65 mld € toetustena ja 433 mln € laenudena, sest osa rahast on Rumeenia juba eelrahastusena kätte saanud (Mediafax, Stirile ProTV). Ka see väiksem summa jõuab Bukaresti ainult siis, kui Euroopa Komisjon kinnitab, et Rumeenia on lubatud reformid ja investeeringud teinud.

Taaste- ja vastupidavusrahastu on EL-i pandeemiajärgne fond, mida rahastatakse sadade miljardite eurode ulatuses ühiselt võetud laenuga. Selle loogika on lihtne: liikmesriik saab raha pärast töö tõendamist, mitte pärast taotluse esitamist (EUR-Lex). Rumeenia on taotluse esitanud. Järgmiseks loevad tõendid.

Kaks kuud 75 tingimuse kontrollimiseks

Komisjonil on Rumeenia dokumentide hindamiseks ligikaudu kaks kuud. Seejärel saavad EL-i liikmesriikide rahandusametnikud neli nädalat arvamuse andmiseks, enne kui raha liikuma hakkab (EUR-Lex, IEU Monitoring). Rumeenia valitsus soovib raha kätte saada 2026. aasta jooksul. Ajakava on pingeline. Komisjoni sulgemisjuhiste järgi peavad kõik vahe-eesmärgid olema täidetud 31. augustiks 2026, viimased taotlused tuleb esitada septembri lõpuks ja kõik maksed lõpetada detsembris (Commission closing guidance).

Kui komisjon leiab täitmata punkte, võib ta osa maksest kinni pidada. Hispaania hiljutine kuues taotlus näitab mehhanismi: Madrid sai 6,234 mld €, kuid alles pärast seda, kui Brüssel oli kinnitanud 73 vahe-eesmärki ja jätnud kolm eesmärki tõendite puudumise tõttu ootele (RTVE, La Moncloa). Brüssel ei lükka taotlust tavaliselt tervikuna tagasi. Ta lepib kokku, millised osad peatatakse, ja vabastab raha siis, kui puuduvad tõendid esitatakse.

Söejaamad ja palgapoliitika

Rumeenia taotluses paistavad riskantsena kaks teemat. Esimene on söeenergia ja süsinikuheite vähendamine. Komisjon teatas 6. augustil, et hindab Rumeenia parlamendi muudatusi riigi dekarboniseerimisseaduses. Need võivad nõrgestada eesmärki sulgeda 710 MW söetootmisvõimsust, mille Brüssel oli varem juba täidetuks lugenud (Agerpres).

Teine on avaliku sektori palgaseadus. Koalitsioonierakonnad ei ole palgalaes kokku leppinud, kuid seadus peab vastu võetud olema 31. augustiks. Ummik seab ohtu umbes 771 mln € toetusi (Romania Insider, Antena 3). Nagu kirjutasime kolm nädalat tagasi, oli palgaseadus juba siis Rumeenia taasteplaani poliitiliselt kõige haavatavam reform.

Kes maksab, kui Brüssel raha kinni peab

Kui taotlus heaks kiidetakse, saab Rumeenia EL-i raha, mida ta ei pea tagasi maksma. Kui Brüssel peatab osa maksest, peab Rumeenia puuduva summa asendama laenuga, lükkama projekte edasi või kärpima kulusid. ZF andmetel on Rumeenia riigivõlakirjade tootlus juba üle 6,7%, mistõttu tasuta EL-i toetuste asendamine turulaenuga on kallis.

Täielik heakskiit tõstaks Rumeenia tegelikult kätte saadud toetuste osa umbes 78%ni kogu 13,57 mld € suurusest taastefondi eraldisest. Praegu on see 66% (ZF, Mediafax). Iga peatamise korral kannavad kahju maksumaksjad, kes maksavad kallima laenu eest, ning kogukonnad, kes ootavad nende toetuste toel rajatavaid haiglaid ja teid.

Laiemalt puudutab see kogu EL-i. Taastefondi rahastati võlaga, mis võeti kõigi liikmesriikide nimel (Council). Küsimus on selles, kas „raha pärast tulemusi” mudel peab tähtajapinges vastu. Rumeenia ei ole 2,84 mld € veel avanud. Ta on esitanud Brüsselile toimiku ning komisjoni hinnang, mida on oodata oktoobri paiku, määrab, kui palju see toimik väärt on.