USA lubas Vene diislikütuse tehinguid, mitte importi

Alates 9. oktoobrist lubab USA rahandusministeeriumi erand ettevõtetel Venemaa diislikütust müüa, vedada, lossida ja importida kuni 7. aprillini 2027, rikkumata litsentsiga hõlmatud USA sanktsioone (OFAC-i litsents). Litsents ei nimeta müüjat, ostjat, laeva ega kogust. Eraldi USA seadus võib endiselt takistada USA sadamasse suunduvate lastide importi ning Euroopa keeld Vene diisli impordile jääb jõusse (EL-i määrus).

Mida litsents lubab ja mida mitte

Üldlitsents 135 vabastab tehingud selles nimetatud USA sanktsioonidest. See hõlmab tavapärase diislikütuse müügi vajalikke etappe ega nõua, et kütus jõuaks Ameerikasse. Erand kehtib raha kohta: makseid ei tohi teha Venemaa keskpanga, riikliku heaolufondi ega rahandusministeeriumi USA kontodelt (OFAC-i teade).

Donald Trump teatas otsusest pärast telefonikõnet Vladimir Putiniga. Sellele järgnenud Euroopa vastureaktsioonist kirjutasime nädalavahetusel (To Brief). Trump lubas enda postituses, et kohe jõuab kohale üle 300 000 tonni (Trumpi postitus). Moskva leevendas seejärel osaliselt oma ekspordikeeldu ja lubas esimeses etapis välja vedada kuni 500 000 tonni (Venemaa valitsus). Kumbki teade ei nimeta ostjat ega laadimiskohta.

USA rahandusministeerium saab teha erandi litsentsis nimetatud sanktsioonidest. USA sadamasse suunduval lastil on ees teine takistus: 2022. aasta seadus keelab Venemaa naftatoodete impordi ja sätestab keelu tühistamiseks eraldi korra. Selles osalevad president ja Kongress, mitte rahandusministeerium erandiloaga (avalik õigus 117-109).

Selle seaduse tõlgenduse üle vaieldakse. Seitse mõlema partei senaatorit kahtlevad, kas valitsusel on õigus Vene diislikütust sel viisil USA sadamatesse lubada (Senati välissuhete komitee). Rahandusminister Scott Bessent leiab, et valitsusel on selleks juba piisavad volitused (Reuters).

Leedu mõistab tehingu hukka, mitte liitlassuhet

Kõige teravam pinge ilmnes Vilniuses. Leedu peaminister Mindaugas Sinkevičius ütles 12. oktoobril, et Leedu usaldus Washingtoni vastu pole kõikunud (TV3/BNS). Hiljem samal päeval nimetas ta diilitehingut „häbiväärseks ja autuks teoks“ (LRT). Ta mõistis otsuse hukka, kuid kinnitas samal ajal usaldust selle teinud valitsuse vastu.

Välisminister Kęstutis Budrys ütles teel EL-i välisministrite kohtumisele Luxembourgis, et tehing „nõrgestab veidi“ lääneriikide positsiooni (Kauno diena/ELTA). EL-i turul on õiguslik seis selge: liidu õigus keelab Venemaalt eksporditud diislikütuse impordi. Lasti vedamine läbi USA vahendaja ei muuda selle päritolu (EL-i määrus).

Euroopa huvi puudutab ennekõike laevandust. Euroopa laevaomanikud ja kindlustajad, sealhulgas Kreeka tankerifirmad, võivad vedada Vene diislikütust EL-i-välistesse riikidesse. Seda tohib teha vaid juhul, kui kütust müüakse hinnaga kuni 100 dollarit barreli eest. Sellise hinnalae seab EL nendele teenustele (Euroopa Komisjoni juhis). Kui litsentsi alusel saadetakse diislikütust kolmandatesse riikidesse, puutuvad Euroopa ettevõtted nende vedudega kokku.

Tanker, mis vedas väetist

Veebis üheks esimeseks tarnimiseks esitletud lasti väide ei pidanud paika. Ukraina väljaande Censor.neti andmetel saabus tanker MINERVA ZEN USA-sse väetiselastiga reisilt, mis algas enne litsentsi väljastamist (Censor.net). Isegi päris tarne võtaks aega: Guardiani intervjueeritud analüütikute hinnangul kulub tankeri prahtimiseks ja Atlandi ületamiseks nädalaid (Guardian).

Senine teave lubab teha vaid piiratud järelduse. Litsents lubab tehinguid selles nimetatud USA sanktsioonidest hoolimata, kuid ei tõenda, et saadetis on olemas, ega seda, et USA-sse suunduv last pääseb 2022. aasta impordikeelust mööda (avalik õigus 117-109). Teistesse riikidesse suunduv diislikütus tõstatab eraldi küsimuse. Euroopa kohta annab sellele vastuse kehtiv õigus: impordikeeld jääb jõusse ning Euroopa vedajaid seob jätkuvalt hinnalagi (Euroopa Komisjoni juhis).