Venemaa diisli luba ei tühista USA keeldu

Nädal pärast Donald Trumpi teadet Venemaa diislikütuse tarnetest pole avalikult nimetatud ühtki USA ostjat ega USA-sse suunduvat lasti. Washington väljastas sanktsiooniloa, mis lubab kütusega kaubelda. Luba ei saa tühistada Kongressi 2022. aasta seadust, millega keelati Venemaa naftatoodete import. Euroopa Liidu impordikeeld jääb jõusse, kuid selle mõju väheneb, kui tankerid suunduvad kolmandatesse riikidesse.

Luba põrkub seadusega

USA sanktsioone haldav rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli amet (OFAC) väljastas üldloa nr 135. See lubab Venemaa diislikütust müüa ja tarnida, ka USA-sse, kuni 7. aprillini 2027 (OFACi luba). Loas pole nimetatud ostjat, kogust ega hinda. Samuti ei sea see Venemaale tingimuseks Ukraina ründamise lõpetamist.

Kongress keelab endiselt selle, mida rahandusministeerium nüüd lubab. Kongress keelas 2022. aastal Venemaa naftatoodete impordi ning keeld lõpeb alles siis, kui president kinnitab Kongressile ametlikult, et kindlad tingimused on täidetud. Nende hulka kuuluvad Venemaa vägede väljaviimine ja relvarahu, millega Ukraina nõustub (Public Law 117-109). Sellist kinnitust pole avalikest dokumentidest leida.

Trump ütles hiljem, et diislikütus läheb maailmaturule ja „mitte meile” (Reuters). Luba sellist piirangut ei sisalda. Trumpi sõnavõtt väljendab kavatsust, kuid loa tekst ei välista USA-sse tarnimist.

Suured arvud, ostjat pole

Trumpi lubadus kõlas täpselt. Ta lubas kohe üle 300 000 tonni ning hiljem veel kuni 3 miljonit tonni, sõltuvalt Venemaa rafineerimistehaste võimekusest (Truth Social). Nädala alguses Euroopas ja USAs kriitikat pälvinud 4,8 miljoni tonni suurust kogunumbrit need kaks lubadust aga ei selgita (To Brief). Ükski nimetatud maht pole lepinguga kokku lepitud.

Moskva avas kitsama ukse. 10. oktoobril lubas Venemaa valitsus suunata esialgu 500 000 tonni maailmaturule ning jättis ettevõtetele lepingute sõlmimise välismaiste ostjatega (Venemaa valitsus). Otsuses pole USA-le ühtki saadetist ette nähtud.

14. oktoobril tunnistas Kremli nõunik Kirill Dmitrijev, et „palju küsimusi” on veel lahendada, kuid kinnitas, et kütus jõuab USA-sse (Interfax). Ta ei nimetanud ostjat, laeva ega laadimiskuupäeva. 13. oktoobril Venemaa Läänemere sadamas laadimist alustanud diislitankeri sihtkohana oli märgitud Maroko (Baird Maritime).

Kus Euroopa kontroll lõpeb

ELi sanktsioonid keelavad Venemaa diislikütuse ostmise ja importimise ELi. USA luba ei võimalda tankeril kütust Rotterdamis maha laadida (ELi määrus). Keelu muutmiseks oleks vaja ühehäälset kokkulepet ehk kõigi ELi valitsuste nõusolekut. Euroopa Komisjoni sõnul jäävad kehtivad sanktsioonid jõusse ja nende täitmist kontrollitakse (Euroopa Komisjoni briifing).

Kontroll nõrgeneb, kui diislikütus suundub Maroko-sugustesse riikidesse. Seal ulatub ELi mõju oma laevaomanike, kindlustajate ja pankadeni. Hinnalae reegli järgi tohivad nad osutada teenuseid Venemaa naftatoodete veol ELi-välistesse riikidesse üksnes siis, kui lasti müügihind jääb lääneriikide kehtestatud piirist allapoole (ELi määrus). Kui tanker Euroopa teenuseid ei kasuta, hinnalae reegel sellele ei laiene.

Venemaal ei pruugi lisadiislikütust olla. Rahvusvahelise Energiaagentuuri hinnangul muudab Venemaa ekspordipiirangute leevendamine maailmaturu diislikütuse pakkumist vähe, sest Ukraina rünnakud on kahjustanud rafineerimistehaseid ja piiranud tootmist (IEA).

Washington on seni lubanud Venemaa diislikütusega kaubelda, kuid pole nimetanud USA ostjat ega selgitanud, kuidas see sobib kokku kehtiva impordikeeluga. Kui USA-sse suunduv last siiski ilmub, peab administratsioon Kongressile selgitama, kuidas tehing sobib 2022. aasta seadusega, mis kehtib endiselt.