17 EL-i riiki kaitsevad põllumajandus- ja regionaalraha

2. oktoobril allkirjastasid 17 EL-i valitsust kirja, milles nõuavad, et „ühtekuuluvuspoliitika ja ühise põllumajanduspoliitika rahastus säiliks“ ka EL-i 2028.–2034. aasta eelarves (POLITICO, EU Today). Kuus jõukamat riiki tahavad samal ajal eelarvet vähendada. Mõlemad nõudmised mahuvad kokku vaid siis, kui kärbitakse muid kulusid või suurendatakse tulusid. Kumbki leer pole öelnud, kelle kanda see jääb.

Ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) toetab põllumajandustootjate sissetulekuid. Ühtekuuluvuspoliitikast rahastatakse investeeringuid, mille eesmärk on vähendada vahet vaesemate ja jõukamate piirkondade vahel. Kirja allkirjastajad ulatuvad Hispaaniast, Itaaliast ja Kreekast Poola, Rumeenia ja Balti riikideni (EU Today).

Kiri saadeti Iirimaa peaministrile Micheál Martinile. Tema valitsus juhib läbirääkimisi ja kirjutab ümber teksti, mida EL-i juhid arutavad 15.–16. oktoobri tippkohtumisel (POLITICO).

Kirjas ei nimetata summat, mida kaitsta. ANSA teatel väidavad allakirjutanud, et komisjoni eelnõu kärbib juba põllumajandus- ja regionaalrahastust, kui arvestada inflatsiooni, kuigi kogueelarve kasvab (ANSA). Kaitse ja konkurentsivõime rahastamiseks soovitakse lisaraha, mitte uusi kärpeid mujal.

Miks kuus riiki soovivad väiksemat eelarvet

Saksamaa, Madalmaad, Austria, Taani, Soome ja Rootsi esitasid ühise seisukoha 27. augustil (Saksa valitsus). Septembri lõpuks nõudsid nad eelarve vähendamist „mitmesaja miljardi euro võrra“ (Euronews). Samuti on nad survestanud Martinit esitama väiksema eelarvekava (To Brief).

Komisjon teeb ettepaneku kehtestada eelarve mahuks 1 763,1 mld eurot 2025. aasta püsihindades ehk inflatsiooni mõju arvestamata. Summa sisaldab 149,3 mld eurot pandeemia ajal võetud taasterahastu võla tagasimaksmiseks (Euroopa Parlamendi uuringuteenistus). Seda raha ei saa samal ajal kasutada põllumajanduse, piirkondade või kaitse rahastamiseks.

Kuue riigi augustis avaldatud seisukoht nõuab väiksemat kogueelarvet, kuid ei nimeta programme, mida kärpida (Saksa valitsus). Rühm pole ka ühel meelel, kust kärpida. Soome peaminister Petteri Orpo allkirjastas kirja, kuid ütles, et Soome ei taotle põllumajandustoetuste vähendamist (Yle).

Milline raha on kaitstud ja millise pärast konkureeritakse

Istituto Affari Internazionali hinnangul jääb põllumajandus- ja ühtekuuluvusrahastuse kogumaht reaalväärtuses praegusest umbes 14% väiksemaks (IAI). Komisjon koondaks mõlemad iga riigi jaoks ühte riiklikku kavasse (Euroopa Parlamendi seadusloome ülevaade).

Kavades on kaks garanteeritud rahastamisblokki. Vähem arenenud piirkondadele eraldatakse 218 mld eurot (Bruegel). Veel 295,7 mld eurot pannakse kõrvale põllumajandustootjate sissetulekutoetuseks (Euroopa Parlamendi ÜPP ülevaade).

Ülejäänud valdkonnad konkureerivad 235 mld euro suuruse paindliku rahastuspotiga, millest tuleb katta ka ränne ja piirikontroll (Bruegel). Surve langeb jõukamatele piirkondadele, millel pole kindlat eraldist, ning maaelu arengu meetmetele, mis ei kuulu sissetulekutoetuste reservi. Suuremad põllumajandusettevõtted on samuti surve all: üle 20 000 euro suuruseid toetusi vähendataks ja ükski põllumajandustootja ei saaks aastas üle 100 000 euro (Euroopa Parlamendi ÜPP ülevaade).

Kes saab kokkulepet takistada ja kes selle eest maksab

EL-i aluslepingu artikli 312 järgi peavad valitsused eelarve ühehäälselt vastu võtma ning Euroopa Parlament peab sellele nõusoleku andma (EUR-Lex). Kumbki leer saab kokkuleppe blokeerida, kuid kumbki ei saa oma tahet läbi suruda. 22. septembril paluti ministritel nimetada programmid, mille rahastamine on nende jaoks esmatähtis (Iirimaa eesistumine).

Kui õigeks ajaks kokkuleppele ei jõuta, jäävad kehtima praeguse eelarveraamistiku viimase aasta kululaed (EUR-Lex). Uued kaitse- või konkurentsivõimekulud peaksid siis mahtuma vanadesse piiridesse.

17 riiki pakuvad suurema eelarve rahastamiseks kolme võimalust: pandeemiavõla aeglasem tagasimaksmine, mõne jõukama riigi makseid vähendavate tagasimaksete lõpetamine ning uued, õiglased ja regressiivsed mõjudeta EL-i tulud (ANSA). Iga võimalus jätaks arve eri maksja kanda. Aeglasem tagasimaksmine lükkaks kulu tulevaste EL-i eelarvete kanda. Tagasimaksete lõpetamine suurendaks nende jõukamate riikide makseid, kes praegu neid saavad.

Uued tulud tuleb siiski koguda ettevõtetelt või tarbijatelt. Komisjoni hinnangul võiksid kavandatud tuluallikad tuua aastas 58,5 mld eurot, kuid igaüks neist vajab eraldi heakskiitu (Euroopa Komisjon).

Need pole ainsad võimalused. Valitsused võiksid suurendada riiklikke osamakseid, kärpida muid programme või võtta piiratud mahus laenu. Kui põllumajandus- ja regionaalrahastus väiksemas eelarves säilitada, tuleb kärpida muid kulusid või muuta seda, kes ja millal maksab. Kumbki leer pole seda valikut lahti kirjeldanud ning 17 riiki pole öelnud, kui suurt summat nad kaitsta tahavad. Martini muudetud eelnõu on esimene tekst, kus need valikud tuleb arvudesse panna.