Kuus valitsust vaidlevad EL-i eelarvekärbete üle

EL-i valitsuste läbirääkimisi juhtiv Iirimaa pakkus aastateks 2028–2034 välja 1 826 miljardi euro suuruse eelarve. Euroopa Komisjoni ettepanek on 1 985 miljardit eurot (ORF, Euroopa Liidu Nõukogu). Tegemist on läbirääkimistekstiga, mitte vastu võetud eelarvega. Saksamaa ja viis liitlast peavad summat endiselt liiga suureks, kuid pole ühel meelel, milliseid programme kärpida.

Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles 10. oktoobril, et selline eelarvemaht ei sobi kokkuleppe aluseks (Saksamaa valitsus). Iirimaa arvud näitavad, miks kokkuhoiu nõudmine on lihtsam kui selle leidmine.

Osa summade erinevusest tuleneb seitsme aasta jooksul eeldatavast inflatsioonist. 2025. aasta hindades, mis hoiavad ostujõu võrreldavana, on Iirimaa ettepanek Euroopa Komisjoni omast 141 miljardit eurot ehk umbes 8% väiksem (Euroopa Liidu Nõukogu, Reuters). Mõlemad summad seavad ülempiiri sellele, kui palju võib EL perioodi jooksul programmidele raha lubada. Tegemist pole korraga välja makstava rahaga.

Põllumajandus ja piirkonnad pääsevad suurematest kärbetest

Iirimaa ei jaotanud kokkuhoidu ühtlaselt, nagu kirjutasime eelnõu avaldamisel (To Brief). Põllumajandustoetused ja ühtekuuluvustoetused, millega vähendatakse jõukamate ja vaesemate piirkondade arenguerinevusi, kuuluvad eelarve ossa, mille maht väheneb vaid 3,4% (Euroopa Liidu Nõukogu). Põllumajandustootjate sissetulekutoetuse tagatud miinimum jääb 2025. aasta hindades veidi üle 261 miljardi euro (CAP Reform).

Teiste eelarveosade kärped on suuremad. Teadusuuringuid, kaitset ja muud konkurentsivõime rahastust koondava osa maht väheneb 12,8%, välispoliitika rahastus 17,4% (Euroopa Liidu Nõukogu). Teadus- ja kaitsekulude eelarveosas on suurimad nähtavad kärped kahes programmis. EL-i teadusprogramm Horizon Europe’i maht väheneb umbes 154,9 miljardilt eurolt 140,0 miljardile. Kaitsetööstuse, julgeoleku ja kosmose eelarverida kahaneb umbes 115,7 miljardilt eurolt 100,7 miljardile (Euroopa Liidu Nõukogu).

Need kärped ei vähenda praegu ülikoolidele ega relvatootjatele makstavat raha, sest tegemist on tulevaste kulude madalamate ülemmääradega. Mõju avaldub hiljem: ülikoolid, laborid ja kaitsetarnijad konkureerivad väiksema rahastuse pärast ning seetõttu pääseb nende pakutud projektidest rahastusele vähem.

Sügavamad kärped, aga mille arvelt?

Saksamaa, Taani, Holland, Austria, Soome ja Rootsi nõudsid „mitmesaja miljardi euro” ulatuses kokkuhoidu (Taani valitsus). Nende ühisavalduses ei nimetata uut eelarvemahtu ega jaotata kärpeid programmide vahel. Samuti ei täpsustata, kas kokkuhoidu arvestatakse Euroopa Komisjoni ettepanekust või Iirimaa kavast (Saksamaa valitsus). Kummast summast nad ka ei lähtuks, Merz on selgelt öelnud, et Iirimaa kärpest ei piisa.

Kuus riiki tahavad kärpida eri valdkondi. Taani rahandusminister Peter Hummelgaard soovib, et põllumajandustoetused ja regionaalarengu rahastus moodustaksid eelarvest väiksema osa (DR). Ka Soome peaminister Petteri Orpo tahab väiksemat eelarvemahtu. Tema hinnangul on kaitse, teadusuuringud ja uus tehnoloogia juba kandnud liiga suure osa kokkuhoiust ning ta tervitas põllumajandustoetuste miinimumi säilitamist (Soome valitsus).

Mõlemad suunad kohtavad vastuseisu ka kuuest riigist väljaspool. 2. oktoobril nõudsid 17 riigijuhti, nende seas Itaalia peaminister Giorgia Meloni ja Rumeenia president Nicușor Dan, et põllumajanduse ja ühtekuuluvuspoliitika rahastus säiliks (Sloveenia valitsus). Euroopa Parlamendi juhtivad läbirääkijad Siegfried Mureșan ja Carla Tavares on vastu juba Iirimaa kavas ette nähtud kärbetele konkurentsivõime- ja välispoliitika rahastuses (Euroopa Parlament).

Vastuseisul on ka praktiline kaal: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 312 järgi vajab eelarve kõigi liikmesriikide valitsuste nõusolekut ja Euroopa Parlamendi heakskiitu (Euroopa Liidu toimimise leping, artikkel 312). Üks riik või parlament võib lõppkokkuleppe blokeerida.

Kuus valitsust peavad valima kahe vaidlusaluse suuna vahel. Nad võivad kärpida põllumajandus- ja regionaalarengu toetusi, mille säilitamist nõuavad 17 valitsust, või vähendada veelgi teadus- ja kaitsekulusid, millele on vastu Soome ja Euroopa Parlament. Merz on Iirimaa eelarvemahu tagasi lükanud, ütlemata, kumba suunda eelistab. Juhid arutavad eelarvet 15.–16. oktoobril (Euroopa Ülemkogu). Kui kuuel riigil pole kohtumiseks oma eelarvemahtu ja kärbitavate programmide nimekirja, jääb Iirimaa eelnõu ainsaks arvuliseks ettepanekuks.