Hormuzi väinas tabati kolme tankerit

Teisipäeval, 29. septembril teatati, et Hormuzi väinas tabasid tundmatud mürsud kolme tankerit. Hoiatused avaldati alles järgmisel hommikul (gCaptain). Väinast liigub läbi Pärsia lahe nafta ja Katari gaas, millest Euroopa sõltub. Laevaliiklus oli aga juba enne seda langenud sõjaeelsest tasemest murdosani. Hoiatused lisavad marsruudile ohtu, kuid ei ütle, kes tulistas, ega näita, et Euroopale oleks tekkinud lisakulu.

Mida hoiatused kinnitavad

Hoiatused andis Briti mereväeteenistus UK Maritime Trade Operations (UKMTO), mis teavitab kaubalaevu ohtudest. Kolmapäeval avaldas see teated numbritega 144-26 kuni 146-26 (UKMTO 144-26, UKMTO 146-26). Euroopa väljaanded kirjutasid neist mõne tunni jooksul (Le Figaro).

Ühes teates kirjeldatakse toornaftatankerit, mida tabati pakpoordist ehk laeva vasakult küljelt. Teise järgi tabati laeva, mis suundus Pärsia lahte.

UKMTO teadetes pole hinnangut kahjudele ega infot meeskondade kohta. Vaikusest ei saa järeldada, et kõik on korras: see tähendab üksnes, et infot pole avaldatud. UKMTO kinnitab laevade endi teadet, et neid tabati, kuid ei nimeta relva, tulistamiskohta ega süüdlast.

Mida varasemad rünnakud näitavad ja mida mitte

Sõja mõlemad pooled on neis vetes laevu rünnanud. Iraani revolutsiooniline kaardivägi väitis 18. septembril, et tabas tankerit Trend, sest see ületas väina loata (AP). Reuters kirjutas 6. septembril, et USA väed olid Iraani sadamate blokaadi jõustades rünnanud Iraani tankereid (Reuters).

Need juhtumid näitavad, et väin on lahingutsoon. Need ei ütle, kes tabas kolme praegust laeva. Selle selgitamiseks oleks vaja füüsilisi tõendeid, näiteks leitud fragmente, radariandmeid või laevade lipuriikide ehk registreerimisriikide kontrolle. Selliseid tõendeid pole avaldatud.

Washingtoni ja Teherani kõnelused, mis võiksid survet veeteele vähendada, pole kokkuleppeni viinud (To Brief).

Kuidas mõju Euroopasse jõuab

Laevad ületavad väina endiselt, kuid neid on väga vähe. Arguse viidatud Windwardi jälgimisandmete järgi läbis löökide päeval väina 17 laeva, sõjaeelsel ajal umbes 135 päevas (Argus).

Valitsused ei otsusta, kas laev teele läheb. Selle otsuse teevad laeva kapten ja käitaja, kindlustusandjad määravad aga reisi kindlustamise hinna. UKMTO hoiatus mõjutab valikuid, kuid ei langeta otsust laeva eest.

Mõju jõuab Euroopasse energiaturu kaudu. Enne sõda liikus Hormuzi väina kaudu umbes 20 miljonit barrelit naftat päevas, ligi viiendik maailma tarbimisest, teatas USA energiateabe amet (EIA). Katari veeldatud maagaasil ehk LNG-l (gaas jahutatakse vedelikuks, et seda tankeritega vedada) pole torujuhet, mis väinast mööda läheks.

Itaalia näide näitab, mida see praktikas tähendab. Energiaettevõte Edison oli sõja algusest saadik kaotanud 35 Katari LNG saadetist ja eeldas, et jääb detsembri alguseks ilma veel kuuest, teatas valdkonna väljaanne Staffetta Quotidiana 28. septembril ehk päev enne rünnakuid (Staffetta Quotidiana).

Teisipäevased teated lisavad veel ühe ohu marsruudile, mida Euroopal oli sõja tõttu niigi raske kasutada. Seni pole ilmnenud, et need oleksid kulusid suurendanud. Avaldatud kindlustuspakkumised, kütusehinnad ega tarnemahud ei võimalda eristada nende rünnakute mõju sõja varasematest tagajärgedest. Vastutus jääb selgusetuks, kuni uurijad või laevade lipuriigid avaldavad füüsilised tõendid.