Trump tõrjus Hormuzi pakkumise, Euroopa kaotab gaasi

Donald Trump lükkas Iraani pakkumise Hormuzi väin taas avada tagasi. Ta teatas sellest avalikult 26. septembril (Reuters). Pakkumise järgi pidi Washington kõigepealt survet leevendama, alles seejärel oleks Iraan lubanud laevaliikluse taastada. Kuni pooled kokkuleppele ei jõua, jäävad Euroopa Katari gaasi ostjad ilma laadungitest, mille kaotust nad läbirääkimistega korvata ei saa.

Mida Iraan pakkus ja miks see takerdus

Iraani välisminister Abbas Araghchi pakkus 25. septembril ÜROs välja ajakava: Washington astuks esmalt nelja või viie päeva jooksul samme, Iraan avaks väina kuuendal päeval ja kokkuleppekõnelused algaksid seitsmendal (ÜRO stenogramm, Al Jazeera). Tuumaküsimused pidid jääma hilisemate kõneluste teemaks. Iraan ei seadnud neid väina taasavamise tingimuseks.

Iraani nõudmiste lähtekoht oli USA mereblokaadi lõpetamine. Blokaad takistab Iraani sadamaid kasutavate laevade liikumist (Politico). Iraan soovis ka naftaekspordi piirangute leevendamist ja külmutatud rahaliste vahendite vabastamist. Samuti nõudis ta sõjategevuse lõpetamist kogu piirkonnas, sealhulgas Liibanonis.

Pakkumine takerdub sammude järjekorra taha. Blokaad ja oht väinas on kaks eri probleemi: blokaad kahjustab Iraani kaubandust, samal ajal kui väinas rünnatakse kõigi teiste riikide laevu. Blokaadi lõpetamine neid rünnakuid iseenesest ei peataks. Washingtonilt oodati, et ta loobuks oma peamisest Teherani survestamise vahendist enne, kui laevade ohutust saab kontrollida.

Liibanon muudab kokkuleppe veel keerulisemaks. Sealne relvarahu sõltub osaliselt Iisraelist: Washington saab Iisraelile survet avaldada, kuid ei saa teda kokkulepet täitma kohustada. Trump pole öelnud, milline tingimus kokkuleppe nurjas. 28. septembril antud ja 1. oktoobril avaldatud intervjuus kordas ta, et pakkumine „ei ole piisavalt hea“ (TIME).

Sõnumid liiguvad endiselt Katari vahendusel. 30. septembril ütlesid Iraani ametnikud, et Araghchi oli andnud president Masoud Pezeshkianile ülevaate USA vastusest (Politico). Kumbki pool pole vastust avaldanud. Kõnelused jätkuvad, kuid miski ei viita sellele, et Iraani pakutud ajakava oleks käivitunud.

Miks lisanduvad sõjalaevad tankereid tagasi ei too

Lennukikandja USS Theodore Roosevelti juhitud grupp lahkus 27. septembril San Diegost, et osaleda USA uues vägede paigutamises piirkonda (AP). Araabia mereni jõudmiseks kulub sel tõenäoliselt kaks või kolm nädalat (Al-Monitor). Kohale jõudes saab lennukikandja kaitsta üksikuid laevu ja osa rünnakuid ära hoida. See ei suuda tõrjuda kõiki mürske, sundida kindlustajat merereisi kindlustama ega käskida kaptenil merele minna.

Laevade liikumise üle otsustavad kindlustajad ja kaptenid, praegu püsib enamik laevu väinast eemal. Windwardi andmetel registreeriti 29. septembril väinas 17 laevaläbimist; enne sõda oli neid ligikaudu 135 päevas (Argus). Samal päeval hoiatas Briti mereväe laevaliikluse turvakeskus UK Maritime Trade Operations, et mürsud olid tabanud laevu. Hoiatuses ründajat ei nimetatud (gCaptain). Kirjutasime tankerirünnakutest selle nädala alguses (To Brief).

Kes Euroopas kulud kannab

QatarEnergy pikendas vääramatu jõu klausli kehtivust detsembrini. See annab lepingupoolele võimaluse vabaneda kohustustest temast sõltumatute sündmuste korral (Corriere). Itaalia ettevõtte Edison juhtum näitab, mida see ühe ostja jaoks tähendab. Edison on kaotanud 35 laadungit ehk umbes 4,6 miljardit kuupmeetrit gaasi ning leidnud asenduse vaid umbes poolele sellest kogusest (Corriere). Seni tähendab see tarnekaotust, kuid ei näita veel, et gaasi tuleb tarbijatele piirata.

Euroopa valitsused saavad oma seisukoha välja öelda, kuid vajalikud mõjutusvahendid pole nende käes. Saksamaa välisminister Johann Wadephul toetas umbes 80 riigi üleskutset Hormuzi väin täielikult taasavada (Handelsblatt). Ühisavaldus suurendab survet, kuid ei lahenda ummikseisu. Euroopa ei juhi USA blokaadi, mille lõpetamist Iraan nõuab, ega saa tagada vajalike laevade ohutut läbipääsu.

Iraani täielikku kirjalikku ettepanekut pole avaldatud, seega võivad selle üksikasjad erineda Araghchi avalikult kirjeldatud variandist. Senise teabe järgi on Washington Iraani avaliku ajakava tagasi lükanud ning ükski heakskiidetud kokkulepe pole tavapärast laevaliiklust taastanud. Talve lähenedes otsib Edison endiselt asendusgaasi. Kuni USA ja Iraan ei lepi kokku tingimustes, mida kindlustajad ja laevapered usaldavad, kannab Euroopa Hormuzi väina sulgemise kulusid, kuigi ei saa seda ise avada.