Trumpi Vene diislikütuse tehingul pole saadetist

Pärast Donald Trumpi telefonikõnet Vladimir Putiniga lubas Washington müüa, tarnida ja importida Venemaa päritolu diislikütust kuni 7. aprillini 2027 (OFAC). Valge Maja pole öelnud, kes kütuse eest maksab või millal see kohale jõuab (AP). Euroopa ei tohi seda diislikütust seaduslikult importida. Püsivat leevendust saab Euroopa vaid siis, kui kokkulepe lisab kütust maailmaturule. Olemasolevate saadetiste suunamine uutele ostjatele seda ei tee.

Luba ei tähenda veel tarnet

Litsentsi andis OFAC (USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli amet), mis haldab USA sanktsioone. Litsentsis pole nimetatud tarnijat, laeva ega kogust. Samuti keelab see endiselt maksed Venemaa keskpanga, heaolufondi ja rahandusministeeriumi USA kontodelt (OFAC-i teade).

Kogused pärinevad Trumpi väidetest. Ta lubas kohe üle 300 000 tonni ja hiljem veel saadetisi, mis kokku ületaksid 4,8 miljonit tonni. Viimase saadetise suurus sõltuvat Venemaa rafineerimistehaste seisust (Interfax, Reuters). Moskva on lubanud vähem. Asepeaminister Aleksandr Novak ütles vaid, et Venemaa on valmis oktoobris lisatarneid alustama (DW).

Venemaa peaks muutma ka oma ekspordireegleid. Valitsus pikendas 30. septembril tootjate diislikütuse ekspordikeeldu 31. oktoobrini, põhjendades seda rafineerimistehaste häirete ja suure sisemaise nõudlusega (Interfax). Teadete järgi lubas Novak keelu peagi leevendada. Ametlikult avaldatud otsus oleks esimene konkreetne märk lisakütuse tulekust.

Miks lisadiisel on olulisem kui uued ostjad

Kütust napib. Maailmas eksporditi jaanuarist augustini meritsi keskmiselt 4,7 miljonit barrelit diislikütust ja gaasiõli päevas. Gaasiõli on laiem kütuserühm, kuhu kuulub ka kütteõli. Kogus oli aasta varasemast 10% väiksem (IEA). Euroopas annab nappus tunda tanklates. Prantsusmaa müüb riigi hädaolukorra kütusevarudest 10 miljonit barrelit ning valitsuse hinnangul langetab see tanklahinda 12–18 senti liitri kohta (Prantsuse valitsus).

Euroopa tarbimise kõrval on Trumpi lubatud kogus väike. Arvestades, et tonnist saab ligikaudu 7,5 barrelit, ning kõrvutades saadud kogust EL-i tarbimisandmetega, kataks 4,8 miljonit tonni EL-i diislikütuse ja gaasiõli tarbimisest umbes üheksa päeva (Reuters, Eurostat). Isegi kui kogu see kütus oleks lisatoodang, leevendaks kokkulepe puudujääki, kuid ei lõpetaks seda.

Sellest, kas diislikütus on lisanduv toodang, sõltub ka see, kes kasu saab. Kui Venemaa toodab ja ekspordib rohkem, suureneb kogupakkumine ning hinnad võivad langeda kogu turul, ka Euroopas. Kui USA ostjad võtavad endale saadetised, mis oleksid läinud teistele importijatele, võib hind USA-s langeda, samal ajal kui teised riigid hakkavad allesjäänud kütuse pärast tihedamalt konkureerima.

Venemaa diislikütust on varemgi uutele turgudele suunatud. Pärast EL-i 2023. aasta embargot asendasid Brasiilia ja Saudi Araabia Prantsusmaa ning Saksamaa Venemaa meritsi eksporditava diislikütuse peamiste ostjatena (EIA). Venemaa teenib müügist tulu mõlemal juhul. Seetõttu nimetas Volodõmõr Zelenskõi kokkulepet Putinile tehtud kingituseks (Axios). Veofirmad, põllumehed ja diiselmasinaid kasutavad ettevõtted saavad kasu vaid siis, kui kütust lisandub.

Rafineerimistehaste kahjustused muudavad saadetiste ümbersuunamise usutavaks. IEA hinnangul on Venemaa diislikütuse toodang 2025. aasta tasemest umbes 30% väiksem (IEA). Usutavus pole siiski tõend. Eristada aitaksid kolm märki: Venemaa rafineerimistehaste toodangu taastumine, kogu meritsi eksporditava diislikütuse koguse kasv ja laadimisandmed Venemaa sadamatest.

Litsents ei muuda kaht impordikeeldu

USA Kongressi 2022. aasta seadus keelab Venemaa naftatoodete impordi. Keelu tühistamiseks peab president kinnitama, et rahutingimused on Ukrainale vastuvõetavad, pidama Kongressiga nõu ning ootama 90 päeva (USA seadus). OFAC-i litsents hõlmab ainult selles nimetatud sanktsioonireegleid. Trumpi septembris allkirjastatud sanktsiooniseadus jättis impordikeelu muutmata (To Brief). Rahandusministeerium või USA toll peab selgitama, milline õiguslik alus lubaks Venemaa kütuselaadungi USA sadamas tollist läbi.

Euroopa reegel pole muutunud. EL-i Venemaa-vastaste sanktsioonide määruse artikkel 3m keelab endiselt Venemaa naftatoodete impordi liitu (EUR-Lex). USA litsents ei luba tankeril Rotterdamis lasti maha laadida. Euroopa saab kasu vaid kaudselt, kui maailmaturule lisandub diislikütust.

Litsents ise kütust liikuma ei pane. Euroopa autojuhid ja veofirmad saavad kokkuleppest kasu ainult siis, kui Venemaa toodab diislikütust, mida ta juba kellelegi teisele ei müü. Esimese tõendi peab andma Novak: Venemaa ekspordikeelu lõpetamise otsus tuleb avaldada ning sellele peavad järgnema laadimisandmed mõnest Venemaa sadamast.