Trump peatas Kongressi uued Venemaa sanktsioonid

Donald Trump peatas USA uute Venemaa-vastaste sanktsioonide rakendamise enne nende jõustumist. 16. oktoobri täidesaatev korraldus jätab kohaldamata meetmed, mille Kongress võttis vastu ja Trump septembris seaduseks allkirjastas (Valge Maja, vastu võetud seadus). Varasemad USA sanktsioonid ja kõik EL-i sanktsioonid jäävad jõusse. Washingtoni uus surve on ootel, samal ajal kui Euroopa rakendab oma reegleid ja osa Venemaa energiast jõuab endiselt seaduslikult EL-i.

Millised meetmed korraldus peatab

18. septembril allkirjastatud Lindsey O. Graham Sanctioning Russia and Iran Act andis valitsusele tegutsemiseks 30 päeva. Seadus nägi ette Venemaa kaupadele kuni 500% ulatuva tollimaksu ning uued sanktsioonid Venemaa pankadele ja varilaevastiku tankeritele. Varilaevastik koosneb vanadest laevadest, millega Venemaa veab naftat Lääne kontrollist mööda (vastu võetud seadus).

Kõige ulatuslikum meede oli kuni 100% suurune „teisene” tollimaks riikidest pärit kaupadele, mida müüvad USA-le suurimad Venemaa nafta ja gaasi ostjad. USA importijad oleksid pidanud selle tolli piiril tasuma kõigilt nende riikide kaupadelt, sõltumata sellest, kas neil oli Venemaa energiaga mingit seost. Trumpi korraldus loetleb need tollimaksud ja peatab nende kehtestamise, samuti kavandatud piirangud Venemaa ametnikele, pankadele, energiafirmadele ja laevadele (Valge Maja).

Korraldus jätab jõusse kõik varasemate täidesaatvate korraldustega kehtestatud sanktsioonid. Seega liialdavad väited, et Trump tühistas kõik Venemaa-vastased sanktsioonid. Peatamisel pole lõpptähtaega: see kestab, kuni president või välisminister otsustab teisiti. Seadus nõudis otsuse põhjenduseks kirjalikku kinnitust ja Kongressile saadetavat aruannet (USA seadustik). Valge Maja sõnul saadeti mõlemad, kuid avalikustatud korralduses seisab vaid, et peatamine teenib USA riigi huve.

Avalikustatud põhjenduse puudumisel räägib pausi kasuks kõige selgemalt kavandatud tollimaksude ulatus. Need oleksid karistanud terveid majandusi nende energiaostude pärast. Ungari ostab Euroopa Komisjoni andmetel Venemaalt endiselt suurema osa naftast ja gaasist, kirjutas Portfolio. Korralduses ei nimetatud ühtki riiki, mistõttu ei saa ükski Euroopa valitsus väita, et just tema pääses talle kavandatud tollimaksust.

Mida Euroopa saab endiselt teha

USA korraldus ei saa EL-i õigust muuta. Liikmesriikide valitsused lepivad sanktsioonides kokku Euroopa Liidu Nõukogus, kus igal riigil on vetoõigus. Vastuvõetuna kehtivad sanktsioonid määrustena otse kõigis liikmesriikides ega vaja riigisisest seadust.

Need reeglid kehtivad edasi, sealhulgas sadamakeeld nimekirja kantud varilaevastiku tankeritele. Juulis lisas EL nimekirja 41 laeva (Euroopa Liidu Nõukogu).

Sanktsioonide peatamine on eraldi otsusest, mille Washington tegi nädal varem. USA rahandusministeerium väljastas 9. oktoobril üldloa 135, mis lubab tarnida Venemaa diislikütust USA-sse kuni 7. aprillini 2027 (OFAC). EL-i juhid väljendasid loa pärast kahetsust 16. oktoobri ülemkogu järeldustes (Euroopa Ülemkogu), nagu kirjutasime ka varem.

Ka EL-i enda reeglid jätavad Venemaa energiale tee Euroopasse. Gaasist loobumise kava lubab üleminekuajal täita nõuetele vastavaid pikaajalisi lepinguid, mistõttu saab osa Venemaa veeldatud gaasist endiselt seaduslikult EL-i sadamatesse. Saksa kampaaniaorganisatsioon Urgewald luges kokku, et jaanuarist septembrini jõudis EL-i sadamatesse 12,18 miljonit tonni Venemaa Arktika veeldatud maagaasi. Septembri tarnetest sai suurima osa Prantsusmaa (Urgewald).

Kes protestis ja mida pole veel mõõdetud

Volodõmõr Zelenskõi hoiatas, et surve leevendamine innustab Vladimir Putinit ajal, mil Ukraina valmistub talvisteks rünnakuteks elektrivõrgule. Kremli saadik Kirill Dmitrijev tervitas peatamist kui ajaloolist sammu (Guardian).

Washingtonis kritiseerisid korraldust mõlema partei seadusandjad, nende seas demokraat Chuck Schumer ja vabariiklane Thom Tillis. Korralduse tühistamiseks pole siiski samme astutud (AP). Keegi pole veel hinnanud, kui palju lisatulu peatumine Moskvale annab, kui üldse annab.

Kehtiva korralduse alusel on uued USA sanktsioonid peatatud ning need saab taastada ainult president või välisminister. Varasemad USA ja Euroopa sanktsioonid kehtivad edasi. Kuna EL-i reeglid lubavad endiselt osa Venemaa energiast blokki, sõltub Moskvale talvel avalduv surve suuresti sellest, kui palju Euroopa valitsused allesjäänud kanaleid sulgevad: Ungari naftatarnetest Prantsusmaa LNG-terminalideni.