Trump nõuab Zelenskyy lahkumist rafineerimistehaste rünnakute tõttu

Donald Trump ütles 10. oktoobril, et Ukraina peaks saama uue juhi, kes suudab kokkuleppe sõlmida (AP). Kiiev vastas, et Ukraina valitsemise üle otsustavad üksnes ukrainlased (Sybiha). Washingtonil puudub seaduslik võimalus Ukraina presidenti välja vahetada. USA varustab Ukrainat suure osaga sõjapidamiseks vajalikust, kuid allikate kirjeldused lähevad lahku selles, kas Trumpi meeskond ähvardas abi peatada, kui Kiiev ei lõpeta Venemaa naftatöötlemistehaste ründamist.

Kaks päeva diislikütuse kokkuleppest nõudmiseni juhti vahetada

Tüli sai alguse kütusest. 9. oktoobril teatas Trump pärast kõnet Vladimir Putiniga, et Venemaa laseb diislikütuse maailmaturule. Kirjutasime sellest kohe pärast uudise avalikuks tulekut (To Brief). Samal päeval väljastas USA rahandusministeeriumi sanktsiooniamet OFAC üldloa nr 135, mis lubab Venemaa päritolu diislikütust müüa ja importida kuni 7. aprillini 2027 (OFAC).

Zelenskõi nimetas Moskvale avaldatava surve leevendamist investeeringuks Venemaa sõtta (Reuters). Järgmisel päeval vastas Trump Valges Majas Zelenskõi kriitikale, öeldes, et Zelenskõi „ei jõua kunagi kokkuleppele”, ning nõudis, et Ukraina lõpetaks droonirünnakud Venemaa naftatöötlemistehaste vastu (AP).

Trumpi sõnul tõstavad need rünnakud diislikütuse hinda ja kahjustavad USA põllumehi. USA valitsuse andmed osutavad ka sisemaistele hinnasurvetele: diislikütuse ja kütteõli varud jäid umbes 13% alla viimase viie aasta keskmise, samal ajal kui import oli kallis ja eksport suur (EIA).

Seni on ainus allkirjastatud USA otsus diislikütust puudutav luba. Luba käsitleb Venemaa kütust ega ütle midagi Ukrainale antava relva- või luureabi kohta (OFAC).

Mida ütleb Ukraina seadus

Välisminister Andrii Sõbiha ütles, et Zelenskõi juhib iseseisvuse eest võitlevat riiki ja tal on rahva toetus (Sybiha). Seadus toetab seda seisukohta. Zelenskõi viieaastane ametiaeg lõppes 2024. aasta mais. Põhiseaduse järgi jääb president ametisse, kuni valitud järeltulija asub ametisse (Ukraina presidendi veebileht).

Praegu ei saa uut presidenti valida. Ukraina sõjaseisukorra seadus, mis määrab riigi valitsemise korra sõja ajal, keelab presidendivalimised kuni sõjaseisukorra lõpuni (Verkhovna Rada). Trump võib nõuda uut juhti, kuid ta ei saa sundida Ukrainat hääletama ega otsustada, kes valimised võidab.

Kus Washingtoni surve mõjuks

Kaalu poolest olulisem oli 9. oktoobril Miamis peetud kohtumine. Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner pidasid seal kõnelusi. Kuna saadikud peavad läbirääkimisi presidendi nimel, on nende sõnadel Trumpi volitus.

Financial Timesi andmetel tõstatasid saadikud võimaluse peatada USA luureinfo jagamine, kui Kiiev jätkab naftatöötlemistehaste ründamist (FT). Anonüümseks jääda soovinud USA ametnik kirjeldas kohtumist Axiosile teisiti. Tema sõnul saadikud ei ähvardanud, vaid tuletasid meelde, et USA annab Ukrainale luureinfot ja laskemoona (Axios).

Mõlemad kirjeldused kattuvad ühes punktis: Washington tuletas Kiievile meelde, kust tulevad luureinfo ja laskemoon. Avalikkusele pole esitatud korraldust kumbagi abi katkestada ning katkestusest pole teatatud.

Euroopa panus tuleb esile õhutõrjes. Ukraina kasutab USA-s toodetud Patriot-süsteemi patareisid, mis lasevad välja püüdurrakette ehk rakette, mis hävitavad lähenevaid rakette ja droone. NATO andmetel pärines umbes 75% nende patareide rakettidest liitlastelt, kes ostsid USA relvi Kiievi nimel (NATO).

Enamik neist ostjatest on Euroopa valitsused. Nende raha hoiab raketitarned käigus, kuid relvad on USA toodang ja otsus nende üleandmise kohta jääb Washingtonile. NATO arv näitab sõltuvust relvastuse tarnimisel. See ei ütle, kas Euroopa suudaks USA luureabi asendada; avalikest allikatest sellele vastust ei leia.

Trumpi nõudmine ei muuda Ukraina seadusi: Zelenskõi jääb ametisse, kuni sõjaseisukord lõpeb ja valimisi saab taas korraldada. Seni allkirjastatud USA poliitikamuudatus puudutab Venemaa diislikütust, mitte Ukrainale antavat abi. Washingtoni survehoob on toetus, mida Kiiev mujalt hõlpsasti ei saa: luureinfo ja liitlaste USA-st ostetavad õhutõrjeraketid. Valge Maja peab selgelt ütlema, kas see abi sõltub nüüd sellest, et Kiiev lõpetaks Venemaa naftatöötlemistehaste ründamise.