Türgi vaidlustab Kreeka loa Küprose kaabliuuringuteks

6. novembril andis Kreeka loa merepõhja uuringuteks trassil, kuhu kavandatakse Great Sea Interconnectori merekaabeliühendust Küprose ja mandri-Euroopa elektrivõrgu vahel (Kreeka välisministeerium, Reuters). Türgi vastas samal päeval kirjalikult, et osa trassist läbib mandrilava, mille Ankara kuulutas 2020. aastal ÜRO-le esitatud teates enda omaks. Seal uuringute tegemiseks on vaja Türgi nõusolekut, mida ta pole andnud (Türgi teadete register, Türgi välisministeerium). Laupäeva varahommikuks näitas uurimislaeva Abeille Marengo viimane registreeritud asukoht, et see seisis Kreeta Heraklioni sadamas (MyShipTracking).

Luba ja vastunõue

Mõlemad valitsused teatasid oma seisukohast NAVTEX-teadete kaudu. Need on laevadele raadio teel edastatavad navigatsiooni- ja ohutusteated. Kreeka Heraklioni raadiojaam palus laevadel hoida eemale Kreetalt Küprose suunas kulgevast uuringutrassist (Kreeka hüdrograafiateenistus). Türgi Antalya raadiojaam vastas, et osa trassist läbib mandrilava, mille Ankara kuulutas 2020. aastal ÜRO-le esitatud teates enda omaks. Mandrilava on territoriaalvetest väljapoole jääv merepõhja ala, mille üle riik nõuab ainuõigusi (Türgi teadete register). Türgi välisministeerium nimetas tegevust mereteaduslikuks uurimistööks merel ja teatas, et Ankara pole selleks nõusolekut andnud (Türgi välisministeerium).

NAVTEX-teade annab laevadele ohutusinfot, kuid ei ole tegevusluba ega lahenda piirivaidlust. Tegeliku loa andis Ateena samal päeval, kui välisminister Giorgos Gerapetritis allkirjastas Prantsuse kaablitööde ettevõtte Nexansi taotletud loa (Kreeka välisministeerium, Reuters).

Ankara sõnul ei saa uuringuid teha ilma Türgi heakskiiduta. Ateena andis loa Türgilt nõusolekut küsimata. Kumbki pealinn ei nõustu teise käsitlusega sellest, kelle mandrilavale jääb Kreeta ja Küprose vaheline mereala.

Kui trass jääb vaidluse alla, kannab suurema kulu Küpros

Küpros on ainus ELi liikmesriik, mille elektrivõrk pole mandri-Euroopa võrguga ühendatud. Ligikaudu 898 kilomeetri pikkune merekaabel peaks selle ühenduse looma; EL toetab projekti umbes 657 mln euroga (Euroopa Komisjon, CINEA). ELi rahastus aitab kaablit ehitada, kuid ei lahenda küsimust, kelle nõusolekul tohib trassi uurida. Vaidluse kulud ei jaotu võrdselt: suurem osa jääb Küprose kanda.

Cyprus Maili andmetel kannab Küpros Kreeta ja Küprose vahelise lõigu ehituskulust 63%, Kreeka 37%. Projekti maksumuseks hinnatakse 1,9 mld eurot, kuid summa eeldatavasti kasvab. Merepõhja uuringutest on lõpetamata umbes 40% (Cyprus Mail). Uurimata merepõhja tõttu pole trassi lõplik kulg ega maksumus veel selge.

Sarnane vastasseis leidis aset 2024. aasta juulis, kui Kreeka ja Türgi sõjalaevad seisid Kassose saare lähistel vastamisi umbes 40 tundi (eKathimerini). Projektioperaatori sõnul lõpetati talle määratud lõigu uuringud, kuid ülejäänud trass Küproseni on endiselt kaardistamata (ADMIE). Abeille Marengo saabus oktoobri lõpus Kreetale, et pooleli jäänud töid jätkata (OT, To Brief).

Türgi on nõustunud lähedal asuvatel merealadel eraldi telekommunikatsioonikaabli uuringutega, kirjutas Cyprus Mail (Cyprus Mail). Elektrikaabli uuringuteks pole Ankara nõusolekut andnud. Erinevus viitab, et vastuseisu ajendiks on elektriühendusprojekti poliitiline tähendus.

Viimane AIS-signaal, mis edastab laeva asukoha automaatse identifitseerimissüsteemi kaudu, näitas, et Abeille Marengo seisis 7. novembril kell 00.20 UTC Heraklioni sadamas kiirusega 0 sõlme. Laupäeva hommikuks polnud hilisemat väljumist registreeritud (MyShipTracking). Satelliitseires on lünki, seega ei tõesta AIS-andmed, et uuringud jäävadki seisma. Need näitavad vaidluse hetkeseisu: Ankara väidab, et trassi uuringud nõuavad tema nõusolekut, Kreeka on loa andnud, kuid NAVTEX-teated ei määra piiri ega näita, kas vaidlusalal töid alustati.