Türgi väidab endal olevat sõnaõiguse kaabliuuringus

Prantsuse lipu all sõitev uurimislaev Abeille Marengo lahkus 10. novembril Heraklionist, et kaardistada Kasosest ja Karpathosest lõunas merepõhja. Uuring käib Great Sea Interconnectori jaoks, mis ühendaks Küprose Kreetaga (AMNA). Mõni tund hiljem teatas Türgi, et on tööks nõusoleku andnud. Neli päeva varem oli Ankara öelnud, et ta pole luba andnud (Euro2day, Cyprus Mail). Ateena ja Nikosia sõnul küsiti luba ainult neilt. Prantsusmaa diplomaatiline noot, mis võiks selgitada, mida pooled omavahel kokku leppisid, pole avalik.

Kaks teadet, kaks väidet otsustusõigusele

Türgi teates paikneb uuringuala mandrilaval, millele Ankara õigust nõuab. Mandrilava on rannikust mere poole ulatuv merepõhja ala, mille loodusvaradele riik nõuab ainuõigust (To Vima). Teates öeldakse seejärel, et Türgi on tööks nõusoleku andnud (Euro2day). Mõlemad väljaanded avaldasid teate teksti, kuid kumbki ei hinnanud selle õiguslikku alust.

NAVTEX on laevaliiklusele mõeldud ohutusteade. See hoiatab meresõitjaid ohtude eest, kuid ei anna lube ega määra riigipiire (IMO). Teate abil saab aga oma seisukoha ametlikult fikseerida.

Kreeka vastas samal õhtul oma meresõiduhoiatusega, nimetades Türgi teadet loata väljastatuks ja õigusliku jõuta dokumendiks (Athina 9.84). Kreeka välisministeeriumi sõnul ei mõjuta Türgi teade uuringut, millele Kreeka on loa andnud (Greek Foreign Ministry).

Kreeka teates viidatakse kolmele loaotsusele, millest viimane pärineb 6. novembrist (Athina 9.84). Selle järgi jäävad uuringutrasside osad Kreeka taotletud majandusvööndisse või mandrilavale. Majandusvöönd on mereala, kus riik nõuab ainuõigust kalapüügile, puurimisele ja ehitamisele. Ateena seisukoht on, et uuringu lubamine kuulub talle, mitte Ankarale.

Küpros asus samale seisukohale. Valitsuse pressiesindaja Konstantinos Letymbiotis ütles, et luba küsiti ainult Kreekalt ja Küproselt (Philenews). Ateenas ütles energeetikaminister Stavros Papastavrou parlamendis, et Türgi teatas nõusolekust, mida keegi polnud küsinud.

Prantsuse noot, mida keegi pole näinud

Kreeka valitsuse pressiesindaja Pavlos Marinakis ütles 9. novembril, et Pariis saatis Ankarale meresõiduohutuse teemal diplomaatilise noodi. Ta keeldus seda avaldamast (Greek government). Noote ehk riikidevahelisi ametlikke kirjalikke teateid tuleb tema sõnul käsitleda uuringulubadest eraldi.

Marinakise sõnul oli noot teavitus ega tunnustanud Türgi õigusi. Türgi teates ei ole loa numbrit, kuupäeva ega taotleja nime (To Vima). Ükski avalik dokument ei näita, et keegi oleks Ankaralt luba küsinud. Samuti pole teada, mida Pariis täpselt kirjutas.

Ankara seisukoht on muutunud. 6. novembril nõudis Türgi kooskõlastamist ja ütles, et pole nõusolekut andnud (Cyprus Mail), nagu To Brief toona kirjutas (To Brief). Nüüd kirjeldab Türgi uuringut avalikult nõusoleku saanud tööna, kuigi avaldatud teadetest ei nähtu, et temalt luba küsiti.

Türgi pole muutust selgitanud. Teadete järjestuse põhjal võib arvata, et Ankara tahab enne kaabli paigaldamist fikseerida väite töö kooskõlastamise kohta. See sunniks Ateenat väitega vaidlema ka projekti järgmistes etappides. See tõlgendus lähtub teadete ajajärjestusest, mitte Türgi avaldusest.

Miks Euroopa panustab sellesse merekaablisse

EL on kandnud ühenduse, mis lõpetaks Küprose eraldatuse mandri elektrivõrgust, üleeuroopalist huvi pakkuvate projektide nimekirja. See on EL-i nimetus prioriteetsele piiriülesele taristule. Varem eraldas EL projektile Euroopa ühendamise rahastust, oma taristufondist, ligikaudu 657 mln € (European Commission). Projektiettevõtte enamusosalus kuulub Prantsuse investorile Meridiamile (GSI). Nii on kaabli taga Prantsuse kapital ja Prantsuse diplomaatia.

Brüssel saab kaablit rahastada ja prioriteetseks kuulutada, kuid ei saa määrata Kreeka ja Türgi merepiiri ega väljastada uuringuluba. Õigusvaidlus jääb seega riikide pealinnade lahendada.

Laev on sadamast lahkunud, kuid ükski avaldatud laevajälg ei näita veel, et see oleks Kasosest lõuna pool vaidlusalust mereala mõõdistama asunud. Laeva liikumine ei otsusta, kummal poolel on õigus. Kreeka sõnul andis ta uuringuks loa, Türgi sõnul andis ta selleks nõusoleku. Mõlemad otsustusõiguse väited on avalikult esitatud ja omavahel vastuolus. Pariis saaks avaldada noodi ja selgitada, mida ta Ankarale ütles. See näitaks, mida Prantsusmaa Türgile teatas, kuid mitte seda, kummal pealinnal oli õigus uuring heaks kiita.