Ukraina raketikaitse sõltub Washingtonist

Ukraina sõltub USA-st kahes valdkonnas, kus Euroopa valitsused ei suuda lühikese etteteatamisega abi pakkuda: satelliitidel põhinev hoiatus ballistiliste rakettide startide kohta ja Patrioti püüdurraketid nende tõrjumiseks. See sõltuvus on nüüd vaidluse keskmes: kas Washington piirab Ukrainale antavat toetust, et sundida Kiievit lõpetama rünnakud Venemaa naftatöötlemistehastele? Süüdistust pole kinnitatud ja Washington eitab seda, kuid mõjutushoob on olemas sõltumata sellest, kas seda kasutatakse.

13.–14. oktoobri rünnak näitas, mis on kaalul. Ukraina kindralstaabi sõnul tõrjusid Ukraina väed 39 ballistilisel trajektooril lennanud raketist neli (Ukraina kindralstaap). See arv ei selgita, miks õhutõrje nii vähe rakette alla tulistas. Küll aga näitab see, kui hõre on Ukraina kaitse nende relvade vastu, mille tõrjumisel sõltub ta kõige enam USA-st.

Milles Washingtonit süüdistatakse

Financial Timesi andmetel pakkusid Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner Miamis peetud kõnelustel, et USA lõpetab luureandmete jagamise, kui Ukraina jätkab rafineerimistehaste ründamist (Financial Times). Väljaanne viitas kohtumisega kursis olevatele inimestele. Kohtumisega vahetult kursis olnud USA ametnik kirjeldas toimunut teisiti: tema sõnul ähvardust ei esitatud, vaid president tuletas meelde, et USA annab Ukrainale laskemoona ja luureteavet. Trump peab rafineerimistehaste ründamist USA kütusehindade tõusu põhjuseks (Axios).

Kiievi kahtlustele annavad alust veel kaks juhtumit. Zelenskõi sõnul ei hoiatanud partnerid Ukrainat enne, kui Vene ballistilised raketid 12. oktoobril Kiievit tabasid, ning ta peab hoiatuse puudumist tahtlikuks (AP). Nimetuks jäänud USA allikad ütlesid CBS-ile, et ametnikud põhjendasid raketi stardi tuvastamise süsteemi tõrget ilmaga. Ukraina ametnikud selle selgitusega ei nõustu (CBS).

Samuti halvenes Ukraina sõjaväe mobiilsete terminalide satelliidiühendus. Kaks USA ametnikku ja üks Lääne ametnik ütlesid Reutersile, et piirangud kehtestati Valge Maja korraldusel. Valge Maja eitab seotust ning Trump kinnitab, et luureandmete jagamine ei peatunud (Reuters).

Väited tuginevad eri tõenditele. Luureandmete jagamise lõpetamise ähvardusest kirjutas meedia, kuid USA eitab seda. Raketirünnakust hoiatamata jätmise põhjus on vaidluse all. Satelliidipiirangud seostasid Valge Majaga nimetamata ametnikud. Kokku näitavad need juhtumid, et Washingtonil on Kiievi mõjutamiseks hoovad ning USA on avalikult Ukraina rafineerimistehaste ründamise vastu. Need ei tõenda, et USA oleks toetuse üldiselt peatanud või et piirangud kehtestati rünnakute karistuseks. ELi juhid olid satelliidiühenduse ja raketirünnakutest hoiatamise küsimused juba selle nädala päevakorda võtnud (To Brief).

Kaks lünka, mida Euroopa sel talvel täita ei suuda

Praegu on kõige pakilisem probleem Patrioti rakettide varu. Ukraina ametnik ütles Washington Postile, et järel oli vaid paar püüdurraketti. Kõrge NATO ametniku sõnul jõudis rakette siiski Ukrainasse PURL-i kaudu (Washington Post). PURL-i raames maksavad Euroopa liitlased Ukraina jaoks USA relvade eest, kuid Washington otsustab endiselt, millal need teele saadetakse.

Zelenskõi on pakkunud oma vastutehingut: Ukraina võib rafineerimistehaste ründamise peatada, kui Washington saadab rohkem Patrioti rakette (BBC). See on Zelenskõi tingimus, mitte kokkulepe.

Euroopa enda Patrioti süsteemid on juba ülesannetega seotud. Mais pikendas Hollandi kaitseministeerium Patrioti õhutõrjeüksuse paigutamist Poola detsembri alguseni (Hollandi kaitseministeerium). Need üksused kaitsevad logistikakeskust, mille kaudu jõuavad lääneriikide relvad Ukrainasse. Nende viimine itta jätaks selle tarnekanali kaitseta.

Raketistardi eest hoiatamisel on puudujääk pikaajalisem. International Institute for Strategic Studies leidis jaanuaris, et USA on ainus riik, kes pakub Euroopale satelliitidel põhinevat hoiatust ballistiliste rakettide startide kohta. Need satelliidid märkavad raketi starti ja annavad õhutõrjele reageerimiseks aega (IISS). Prantsusmaa ja Saksamaa ühisprogrammi JEWEL eesmärk on luua Euroopa esimene selline võimekus 2030. aastate alguseks (Prantsusmaa kaitseministeerium).

ELi tugevus on raha. 15.–16. oktoobri tippkohtumisel tervitasid ELi juhid 90 mld euro suurust Ukraina toetuslaenu ja toetasid ballistiliste rakettide tõrjeks loodavat koalitsiooni (Euroopa Ülemkogu järeldused). Ükski ELi institutsioon ei saa aga kohustada riigi luureteenistust andmeid jagama ega anda välja ühtki USA raketti.

Satelliidipiirangute kohta peab vähemalt keegi vastust andma. Mõlema USA suurpartei senaatorid palusid 15. oktoobril kirjas Pentagoni peainspektoril, ministeeriumi sisejärelevalve juhil, selgitada, kes piirangud heaks kiitis (senaatorite kiri). Vastus selgitaks, kes konkreetse otsuse tegi, kuid ei lahendaks küsimust laiemast motiivist. Euroopa valitsused ei pea seda vastust ootama: nende seisukoht on juba selge. Nad saavad Ukraina raketikaitset rahastada, kuid ei suuda aastaid asendada USA hoiatussatelliite ega Patrioti rakettide tarneid, millele kaitse tugineb. See annab Washingtonile Kiievi mõjutamiseks hoova sõltumata sellest, kas USA kasutas seda Ukraina rafineerimistehaste vastaste rünnakute eest karistamiseks.