Ukraina lubab rünnata Vene rafineerimistehaseid

Volodõmõr Zelenskõi ütles 3. oktoobril Reutersile, et Ukraina suurendab vastuseks Moskva rünnakutele Ukraina elektrivõrgu vastu lööke Venemaa naftatöötlemistehastele (Arab News). Droonirünnakuid on tehtud varemgi, nüüd seob Kiiev need avalikult põhimõttega „energia energia vastu“. Euroopa huvi on otsene, sest diislikütusega kaubeldakse maailmaturul. Kui Venemaa tarned vähenevad, otsivad selle ostjad samu saadetisi, mille pärast konkureerivad Euroopa importijad.

Energia energia vastu

Zelenskõi põhjendab rünnakute laiendamist Venemaa väidetava uue doktriiniga. Tema sõnul tahab Moskva survestada Kiievi ja teiste linnade elanikke, rünnates energia-, transpordi- ja avalikke rajatisi, millest nad sõltuvad. Zelenskõi ütles, et Ukraina luurel on seda tõendavad dokumendid, kuid neid pole avaldatud (Polsat News). „Uus doktriin“ on Zelenskõi määratlus, mitte kinnitatud Venemaa poliitika.

Rünnakud, millele Zelenskõi viitab, toimusid. Ööl vastu 30. septembrit tabasid Venemaa raketid ja droonid energiarajatisi 11 piirkonnas. Peaminister Serhi Koretski nimetas seda suurimaks koondrünnakuks elektrivõrgule pärast eelmist kütteperioodi (Hromadske).

Üks sihtmärke oli Kiievi lähedal asuv Tripilska soojuselektrijaam. Venemaa kaitseministeerium nimetas jaama ja väitis, et see teenindas kaitserajatisi, kuid pole oma väidet tõenditega kinnitanud (BBC).

Ukraina ründas Venemaa rafineerimistehaseid juba enne lubaduse andmist. Septembris ütlesid tööstusharu allikad Reutersile, et droon kahjustas Sizrani rafineerimistehase üksust, mille arvele langes 71% tehase võimsusest, ning tehas peatas töötlemise (The Moscow Times). Ukraina nimetas 1.–2. oktoobril sihtmärkidena Lukoili Volgogradi rafineerimistehast ja Samara naftapumplat. Teated tulekahjudest ja plahvatustest ei näita, kui palju tootmismahtu kadus (Kyiv Independent).

Muutunud on rünnakute avalik põhjendus. Kiiev seob nüüd Venemaa kütusetootmise otseselt Venemaa rünnakutega Ukraina elektrivõrgule. Sama rünnakukampaania halvas eelmisel kuul ka Ukraina terasetehased (To Brief). Intervjuust ei selgu, kas avalik ähvardus paneb Moskva tagasi hoidma või rünnakuid tugevdama.

Kuidas Venemaa rafineerimistehase tulekahju võib jõuda Euroopa tanklasse

Mõju kandub läbi maailmaturu. Kui Venemaa tarnib vähem diislikütust, otsivad selle ostjad asendust USA, Pärsia lahe või Aasia saadetistest. Nende saadetiste pärast konkureerivad ka Euroopa importijad. Euroopa sõltub neist tarnetest suurel määral: BNP Paribase hinnangul kattis import 2026. aasta esimesel poolaastal 46% Euroopa diislikütuse nõudlusest ning USAst tuli 40% impordist (BNP Paribas).

Praegu ei saa Euroopa hinnamuutusi Ukraina droonirünnakutega siduda. Moskval on ekspordi vähendamiseks ka oma põhjus. Riiklik meedia teatas, et Venemaa valitsus pikendas tootjate diislikütuse ja gaasiõli ekspordipiiranguid 31. oktoobrini, et tagada siseturu varustatus (TASS). Venemaa tarnete vähenemisel on seega vähemalt kaks võimalikku põhjust, kuid olemasolevad andmed ei võimalda nende mõju eristada.

Euroopa ametnikud räägivad pingest, mitte puudujäägist. Euroopa Komisjon ütles 2. oktoobril, et ELi diislikütusevarustus on stabiilne, kuigi hinnad on pingelisel maailmaturul kõrged (European Commission).

Samal päeval lubasid G7 riikide juhid vabastada nelja kuu jooksul kuni 100 miljonit barrelit naftat ja kütust ning mitte piirata energiavedu üksteise vahel (G7 statement). Euroopa diislikütuse jaoks on olulisem lubadus ekspordipiirangutest hoiduda, sest see hõlmab USA saadetisi, mis katavad suure osa Euroopa impordivajadusest. See järeldus tuleneb impordi osakaaludest. Lubaduse püsimist surve all pole veel proovile pandud.

Kiiev on muutnud sihtmärkide valiku poliitilist põhjendust: talve lähenedes kuulutab Ukraina Venemaa kütusetootmise ründamise vastuseks Ukraina elektrivõrgu rünnakutele. Mõju Euroopa hindadele pole seni tõendatud. Venemaa piirab juba ise diislikütuse eksporti ja Euroopa Komisjon peab varustust stabiilseks. Praeguste andmete põhjal lisavad rafineerimistehaste rünnakud pingelisele turule ühe riski juurde; muud tegurid mõjutavad turgu vähemalt sama palju.