Rünnakud Venemaa rafineerimistehastele tõid USA luuretoe mängu

9. oktoobril veetsid Donald Trumpi saadikud Steve Witkoff ja Jared Kushner Miamis ligi kaheksa tundi, survestades Ukrainat lõpetama rünnakud Venemaa naftarafineerimistehastele (Axios). Financial Timesi andmetel hoiatasid nad, et USA võib luureandmete jagamise lõpetada, kui Kiiev Washingtoni palveid eirab. Washington on luureabi kord juba peatanud ja Euroopa suudab sellest asendada vaid osa.

Hoiatus, eitus ja diislikütuse kokkulepe

Witkoffi avalikus ülevaates öeldakse, et Euroopa valitsused, Euroopa Komisjon ja NATO arutasid talveks valmistumist ning julgeolekugarantiisid. Kokkuleppest ülevaates juttu ei ole (AFP). Ülevaate ega ajakirjanduslugude põhjal pole selge, millised eurooplased, kui üldse keegi, vaidlusalust sõnavahetust kuulsid.

Financial Timesi käsitluses oli tegu tingimusliku hoiatusega. Ukraina esindaja nimetas ajalehele rünnakute peatamist USA presidendi „kindlaks nõudmiseks” (Financial Times). See viitab survele seoses tulevaste otsustega, mitte juba tehtud otsusele luureandmete jagamine lõpetada.

Axios tsiteerib Ukraina ametnikku, kelle sõnul esitati otsene ähvardus. Asjaga vahetult kursis olev USA ametnik eitas seda ja ütles, et saadikud üksnes tuletasid Kiievile meelde, et USA annab Ukrainale laskemoona ja luureinfot (Axios). Eitus kinnitab siiski, et USA toetus oli vaidluse all. Ükski ajakirjanduslik teade ei näita, et luureandmete jagamine oleks tegelikult peatunud.

Sama ametniku sõnul süüdistab Trump rafineerimistehaste ründamist USA kütuse kõrgetes hindades. Läbirääkimiste päeval teatas Trump pärast telefonikõnet Vladimir Putiniga kokkuleppest tuua Venemaa diislikütus maailmaturule (n-tv). Seejärel andis USA rahandusministeerium loa kaubelda Venemaa diislikütusega, mida USA sanktsioonid muidu ei lubaks. Luba kehtib 7. aprillini 2027 ega sea tingimuseks, et Moskva lõpetaks Ukraina elektrivõrgu ründamise (OFAC).

Miks Kiiev rünnakuid jätkab

Kiiev soovib vastastikust pausi, mitte ühepoolset vaherahu. Zelenskõi ütles 22. septembril, et Ukraina on valmis Venemaaga energiavaherahuks, kuid ühepoolset rünnakute peatamist pole arutatud (Reuters).

Rünnakud annavad Zelenskõile läbirääkimisargumendi. Rahvusvaheline Energiaagentuur hindas analüüsis, et Venemaa rafineerimissektori toodang oli juunis umbes 3,8 miljonit barrelit päevas ehk ligikaudu 30% väiksem kui aasta varem (IEA). See arv ei näita, kui suure osa langusest põhjustasid rünnakud, kuid annab aimu, mida Moskva võiks rünnakute lõppedes tagasi võita. Samal ajal on Venemaa enne talve Ukraina elektrivõrku rängalt kahjustanud (To Brief). Kui Kiiev rünnakud üksi peataks, loovutaks ta survevahendi.

Mida Euroopa saab asendada ja mida mitte

Washington on seda hooba varem kasutanud. Luure keskagentuuri direktor John Ratcliffe kinnitas 5. märtsil 2025 luureandmete jagamise pausi ning suurem osa sõjaväeliste kanalite kaudu jagatud infost jäi edastamata (Washington Post). Jagamine taastus 11. märtsil pärast kõnelusi Jeddas (AP). Samal ajal külmutati USA sõjaline abi, mistõttu pole kunagi eraldi hinnatud, kui palju maksis Ukrainale üksnes luureinfo kaotus.

Mõju on konkreetne. Ukraina kasutab USA satelliidipilte sihtmärkide valimiseks ning USA hoiatusi Venemaa lähenevate rünnakute kohta õhutõrje paigutamiseks (Washington Post).

Prantsusmaa jätkas 2025. aasta pausi ajal oma luureinfo jagamist, kasutades võimekust, mis ei sõltu Washingtonist (Reuters). Pariis pole täpsustanud, mida ta Ukrainale edastas, mistõttu pole teada, kui palju USA abi Prantsusmaa asendas.

Euroopa võimalustel on kindlad piirid. Rahvusvaheline Strateegiliste Uuringute Instituut kirjeldas 2026. aasta jaanuaris USA-d Euroopa ainsa praeguse pakkujana, kes suudab anda kosmosepõhist ballistiliste rakettide eelhoiatust: satelliidid tuvastavad orbiidilt rakettide stardid (IISS). Le Monde kirjutas 2025. aasta märtsis, et liitlased ei pruugi ilma USA nõusolekuta saada Kiievile edastada ka USA-st pärit luureinfot (Le Monde).

Euroopa esimene poliitiline vastus puudutab rünnakuid, mitte luureinfot. Eesti peaminister Kristen Michal tegi 10. oktoobril ettepaneku arutada järgmisel Euroopa Ülemkogul ehk ELi riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumisel, kuidas aidata Ukrainal kiiremini Venemaa rafineerimistehaseid hävitada (ERR). Ettepanek ei ütle, kes asendaks USA luureabi, kui Washington selle lõpetaks.

Saadikute täpse sõnastuse üle käib vaidlus, kuid Washington tõi luuretoe vaidlusse Ukraina sõjalise strateegia üle ning on toe varem peatanud. Euroopa saab pakkuda osa luureinfost ise. Iga Ukraina julgeolekugarantii, mis sõltub USA kosmosepõhisest ballistiliste rakettide eelhoiatusest, jääb aga Washingtonis tehtava otsuse taha.