Rumeenia F-16 hävitajad tulistasid alla kaks drooni

Rumeenia hävitaja F-16 tulistas 25. juulil alla loata õhuruumi sisenenud drooni Doonau ääres Sfântu Gheorghe küla lähedal. See oli teine selline juhtum vähem kui ööpäeva jooksul (Le Figaro, Euronews Polska). Päev varem hävitas teine F-16 drooni Buzău lähedal. See oli Rumeenia esimene relvastatud õhutõrjeintsident oma õhuruumi tunginud sihtmärgi vastu (To Brief). Pärast aastaid, mil Venemaa sõjas kasutatud droonid triivisid üle piiri sisuliselt karistuseta, hakkas Bukarest neid alla tulistama.

Kuidas seadusest sai toimiv käsuliin

Muutus ei sündinud ühe ööga. Alates Venemaa täiemahulisest sissetungist Ukrainasse 2022. aastal on Rumeenia territooriumile kukkunud kümneid droone ja droonitükke. Veel mais olid Rumeenia F-16-d õhus ning neil oli luba tuld avada, kuid sihtmärki ei rünnatud: rahuaja reeglid, geograafia ja tsiviilelanike ohutuse hinnang jätsid otsustamiseks vaid mõne minuti.

Rumeenia lahendas selle 2025. aasta seadusega, mis lubab riigi õhuruumi rikkuvaid droone alla tulistada (La Presse, web.de). Kui droonid sisenesid taas Rumeenia õhuruumi Venemaa rünnakute ajal Ukraina Doonau sadamatele, muutus seadus praktiliseks käsuks. Radar tuvastas sihtmärgid, hävitajad tõusid õhku, Tulcea elanikele saadeti RO-Alert hoiatused ning piloodid ründasid asustamata ala kohal. Bukarest ei kehtestanud ainult uut õigusnormi, vaid surus tuvastamise, elanike hoiatamise ja relva kasutamise ühte ajaliselt toimivasse järjestusse.

Oluline on eristada kaht käsutasandit. Rumeenia F-16-d ja Itaalia Eurofighterid tõusid õhku NATO rahuaja õhuturbe käsuliinis, mis koordineerib alliansi patrulle ja õhuruumi jälgimist. See ei tähenda, et NATO otsustas raketi tulistamise üle Rumeenia territooriumil. Tuld avada sai Rumeenia suveräänse otsusega (UK Defence Journal, Internazionale/Reuters). Vähemalt üks droon tuvastati Shahedi/Gerani tüüpi relvana, Iraani päritolu droonina, mida Venemaa kasutab Ukraina vastu lainetena (The Hill). Teise drooni päritolu uurimine jätkus.

Kolm liitlast, kolm tõlgendust

Poola käsitles Rumeenia otsust pretsedendina. Varssavi jaoks on tähtis eelkõige uus õigusraamistik: millal tohib piloot tuld avada ja millistel riskitingimustel (Rzeczpospolita). Leedu kasutas Rumeenia juhtumit argumendina oma investeeringute suurendamiseks. Teatatud kavade järgi suunab Vilnius õhutõrjesse 2 mld €, sellest 700 mln € droonitõrjesse (15min, Ekspertai.eu).

Slovakkia eristub. Slovakkia meedia märkis küll õhuruumi rikkumise ja relvastatud rünnaku õiguslikku erinevust, kuid peaminister Robert Fico poliitiline joon näeb sellistes juhtumites eskalatsiooniriski. Tema jaoks on see põhjus keelduda osalemast nn soovijate koalitsioonides (Denník N, Štandard). Seal, kus Poola näeb mudelit, näeb Fico provokatsiooni. Sama drooni allatulistamine annab liitlastele vastupidised poliitilised järeldused.

Kulude vahe, mida pole lahendatud

Rumeenia näitas, et on valmis tulistama. Raskem küsimus on, kas sellist kaitset saab pikalt ülal pidada. F-16 lennutund ja õhk-õhk-rakett maksavad mitu suurusjärku rohkem kui droon, mille vastu neid kasutatakse. Poola kaitseanalüüsis märgiti, et püsiv droonikaitse vajab sihtmärgiga võrreldavas hinnaklassis vahendeid: segamist, lähimaa relvasüsteeme ja suunatud energiaga lahendusi (Onet). Prantsuse käsitlus jõudis samale järeldusele: Euroopa tegelik puudujääk ei ole pilootide valmisolekus, vaid kihilises droonitõrjes (Opex360).

Üks tähtis küsimus jäi vastuseta. Avatud allikad näitavad, et Rumeenia F-16-l oli luba sihtmärki rünnata, kuid mitte seda, kust tuli lõplik tuleavamise käsk: riiklikust õhuoperatsioonide keskusest, sõjaväeliselt ülemalt või poliitiliselt tasandilt. Ükski valitsus pole lõpuni selgitanud, kus see otsustusõigus reaalajas asub.

Rumeenia on enda jaoks õigusliku küsimuse lahendanud: jah, ta tulistab. NATO ees on nüüd võimekuse küsimus: kes varustab idatiiva süsteemidega, mis teevad F-16 sekkumisest erandi, mitte vaikimisi lahenduse. Tuleavamise otsus oma territooriumil jääb riikidele, kuid allianss määrab, kas neil on selleks taskukohased vahendid.